Kutsekoolidest kaob riiklik tellimus

Selline seaduseelnõu jõuab juba järgmisel nädalal riigikogus teisele lugemisele, eelnõu algatajate hinnangul tagab see kutsehariduse parema kättesaadavuse. Mõnevõrra kõhkleval seisukohal on eelnõu suhtes aga ettevõtlusliidud, mis kardavad, et lisarahastus ei osutu piisavaks ning kutset hakatakse andma rohkem õpilaste kui võimalike tööandjate soovi järgi.

Riiklik koolitustellimus asendatakse tegevustoetusega, mis koosneb kolmest komponendist: baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse tagamine. Baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhe on vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Seoses tellimuse kadumisega läheb ka koolituskohtade arvu kinnitamine eelnõu järgi kooli nõukogu kätte, selle on eelnevalt kooskõlastanud kooli ja ühiskonda sidustav nõunike kogu, selgub eelnõu seletuskirjast.

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi riigikogule saadetud arvamusest selgub aga, et ettevõtlusliit riikliku tellimuse kaotamist ei toeta. "Riikliku koolitustellimuse kaotamisega läheb vastutus koolitustellimuse eest riigilt koolile. Kaubanduskoja hinnangul võib selle muudatuse tagajärjena tekkida olukord, kus kutsekool võtab koolituskohtade loomisel arvesse õpilaste soove, kuid üleriigiline tööturuvajadusega arvestamine jääb tagaplaanile," kirjutab Palts.

Selle tulemusel tekib koja hinnangul risk, et koolid ei võta koolituskohtade loomisel arvesse tööjõuvajaduse OSKA raportite ettepanekuid. Kutsekoolid võivad vähendada koolituskohti nendes õppekavades, mis ei ole õppijate jaoks populaarsed, kuid on tööturu jaoks väga vajalikud, ja suurendada nendes õppekavades, mille vastu on juba praegu õppijatel keskmisest suurem huvi.

Loe pikemalt Äripäevast.