Toidutootjad sõdivad kastide pärast

"Need asjad nipsust ei käi," ütles toiduliidu juht Sirje Potisepp, kelle sõnul prooviti juba aprillis öelda, et alates konkreetsest kuupäevast, ühe kuu pärast, peab minema ühesuguste kastide peale üle.

"Nii need asjad päris ei käi," kordas ta.

Teine tootjaid ühendav liit põllumajandus-kaubanduskoda tahab, et tarnijatele võimaldataks mõistlik üleminekuaeg, mis võtab arvesse tarnija investeeringu suurust ega oleks vähem kui kaks aastat.

Kaupmeeste liit ehk siis suured jaeketid on ühtlustatud suurusega kaste kõigile toidutoodetele soovinud rakendada juba aastaid, nende hinnangul pakuks see majanduslikku kokkuhoidu ja ka keskkonnasäästlikku lähenemist. Eesti suurima poeketi Coopi juhi Jaanus Vihandi sõnul on praegu teema põhjalikuks kommentaariks veel toores, kuid standarditest saadav sääst võiks ulatuda tarneahelas kolmandikuni.

"Milleks seda üldse teha? Osaliselt samal põhjusel, miks on kehtestatud standard kilogrammi, kilomeetri ja liitri jaoks. Või antud valdkonnas kitsamalt EUR-aluse standard. Efektiivsus ja kokkuhoid eri mõõtude vaheliste konfliktide vähenemise arvel, oluline loodushoid ühekordselt kasutatava pakendimassi vähendamise läbi," rääkis Vihand.

Margus Ärm Bepcost märkis, et nemad on loomulikult täpselt jälginud, kui suureks need kulud nende klientide juures on läinud. "100 000 eurot maksis Kruuda Tere piimatööstuses ja siis ta ostis ka pesumasina, mida vaja ei läinud," ütleb ta. Aga ka 100 000 eurot maksimaalse kuluna arvestades on uus süsteem tema sõnul suuremas pildis ja muude kulude kokkuhoiu eesmärgil enam kui tasuv.

Loe pikemalt Äripäevast.