Jõgevamaal Avinurmes tegutseva konteinerite tootja OÜ Birger ligi paarsada töötajat peavad enesestmõistetavaks, et tööandja toob nad hommikul tööle, toidab lõuna ajal kõhu täis ja viib õhtul koju tagasi.
- Jõgevamaal Avinurme külje all tegutseva prügikonteinerite tootja OÜ Birger tegevjuht Aleksei Männiste. Foto: Väinu Rozental
Omamoodi erandlik persoon on ka Baltikumi suurimaks prügikonteinerite tootjaks kasvanud Birgeri tegevjuht ja üks asutajaid Aleksei Männiste. Kui Venemaal Kaug-Idas üles kasvanud mees 1992. aasta juunis Eestisse tuli, oskas ta eesti keeles öelda kahte sõna – tere ja sussid. Nüüd räägib mees eesti keelt väikese aktsendiga ja peaaegu veatult. Kusjuures Männiste kodune keel on jätkuvalt vene keel, sest tema abikaasa on ukrainlanna.
"Asutasime ettevõtte, sest tahtsime osta endist kartulihoidjat, meil kõigil kolmel oli vaja remondibaasi," meenutab Männiste. Õige pea müüsid kompanjonid metsaveotraktori maha ja investeerisid raha uude ettevõttesse. Esimesel tegutsemisaastal loobuti prügiveo teenuse osutamisest ja keskenduti konteinerite tootmisele.
"Eestis meil tõsiseid konkurente pole, aga Rootsi ja Norra turul konkureerime Poola suurte tootjatega," tutvustab Männiste olukorda. "Kuidagi on loksunud turg paika nii, et poolakad ei müü meie põhiturul Soomes ja meie poolakate põhiturul Saksamaal, põhjuseks suured transpordikulud."
Üle 60 protsendi Birgeri toodangust läheb Soome, kus ettevõttel on kaks suurt edasimüüjat. Kaks koostööpartnerit on ettevõttel ka Rootsis ja üks Norras. Soome turule satuti omal ajal tänu juhusele. Nimelt märkas üks möödasõitev soomlane Birgeri hoovis prügikonteinereid, peatas auto kinni ja tuli uudistama. Selgus, et tema vend müüb Soomes konteinereid, seesama firma NK-Yhtumä on Birgeri olulisim koostööpartner praeguseni.
"Kõik meie konteinerid on varustatud märkega, et selle on tootnud Birger. Meie edasimüüjad ei varja, et tegu on Eesti toodanguga," sõnab Männiste. "Kasutame igas riigis kohalikku edasimüüjat, sest too tunneb koduturgu kõige paremini. Räägitakse küll Skandinaavia turust, aga tegelikult on soomlasel, rootslasel ja norrakal küllaltki erinev arusaam kvaliteedist, hinnakujundusest ja paljust muust."
Autor: Väinu Rozental, Äripäev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.