Õlletootja A. Le Coqi juht Tarmo Noop jäi elektri hinnatõusu kommenteerides pigem optimistlikuks, ent tõdes, et hinnatõus tähendab üldiselt ka suuremaid kulutusi tarbijale.
Äripäev
kirjutas sel nädalal, et Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna
ca 30protsendilist kasvu.
Noop tõdes, et kõrgema hinna tingimustes peaks kasvama ka pakkujate arv. Viimane on selge vihje möödunud kuul sõlmitud ühise elektrituru leppele, mis on osake Euroopa ühise elektrituru unelma täitumisest. Nimelt allkirjastas 14 riiki juunis leppe, mille alusel ühinetakse päevasisese ühise kauplemissüsteemiga. Projektiga liitusid Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Leedu, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Taani. "Kindlasti stabiliseerib see hinda ja peab stimuleerima uut pakkumist," kommenteeris Noop.
"Võiks võrrelda õlleaktsiisiga, et kui ikkagi Lätis on kaks korda odavam õlu, siis inimesed jooksevad sinna. Kui me oleme Kesk-Euroopaga ühendatud ja siin on kolmandiku võrra kallim hind, siis Kesk-Euroopast hakkab energia siia jooksma ja hind tasandub," ütles ta
Seotud lood
Suure tõenäosusega loob elektri hinna tõus soodsa pinnase alternatiivsete ja säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks, leidsid Puitkarkassmajade ehitaja Matek ning liimpuidutootja Barrus.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.