5 kõige eksootilisemat kaevanduspiirkonda maailmas

Ka maavarade õpe Eestis on võtmas rahvusvahelist suunda, et meie spetsialistidele rohkem karjäärivõimalusi avada. Millised on kõige eksootilisemad piirkonnad maailmas, kus maapõuerikkusi kaevandada?

TTÜ geoloogia instituudi teadur Rutt Hints selgitab, et põnevaid kaevanduspiirkondi on maailmas väga palju, kuid neist eksootilisemad on kodumaa spetsialistide jaoks ilmselt just piirkonnad, mis Eestist kaugemal asuvad, kus on ekstreemsed töötingimused või kus kaevandatakse eriti hinnalisi maavarasid.

“Kindlat järjestust siin pole, kuid põnevad piirkonnad on need igal juhul - seda kasvõi meie endi vilistlaste sõnul, kes mõnedes neist täna töötavad või on oma karjääri jooksul töötanud,” selgitab Hints. 

Toome teieni valiku maailma eksootilisematest kaevanduspiirkondadest:

Sri Lanka

Just Sri Lanka troopilistes vihmametsades leidub mitmeid väga haruldasi maavarasid, nagu näiteks aleksandriit või serendibiit, mis kuuluvad ka maailma hinnaliseimate maavarade hulka. Nende kättesaamine on küll keeruline, kuid tulus, sest ühe grammi hind küünib siin kohati lausa 300 000 euroni.

Mogok

Myanmaris asuvast Mogoki piirkonnast on kaevandatud näiteks nii hinnalist serendibiiti kui ka painiiti. Maailma kõige hinnalisemate maavarade tuumikusse kuuluvat painiiti ongi leitud näiteks ainult Mogoki piirkonnast, kust otsitakse veel tänapäevalgi vanade kaevanduste rusuhunnikutest väärtuslikke kivimeid ja mineraale - rubiine, safiire ja näiteks ka spinelle.

Tansaania

Aafrika idaosas asuva Tansaania rikkalikud kaevandused on samuti tuntud pigem eriti hinnaliste maavarade kaevandamise poolest, nagu näiteks serendibiit, teemantid ja kuld, mida kaevandatakse paljudes kohalikes kaevandustes. Lisaks hinnalistele mineraalidele kaevandatakse riigis teiste seas ka niklit, vaske ja uraaniumi. Muideks, Tansaania kaevanduste toodang annab kokku enam kui poole riigi ekspordist.

Madagaskar

Madagaskari kaevandused keskenduvad peamiselt metallide ja vääriskivide kaevandamisele. Nii näiteks asub Madagaskaril ka grandidieriidi leiukoht, mis kuulub maailma hinnaliseimate maavarade hulka. Selle rohekassinise mineraali leiukohta Tranomaro külakese lähistel pääseb veel tänagi vaid nelirattaveolise masinaga peale 60-kilomeetri pikkuse keerulise tee läbimist. Muide - viimane lõik kaevanduskohani tuleb läbida jalgsi poole päeva pikkuse matkana ning lisaks on piirkonnas ka suur risk langeda piraatide rünnaku ohvriks. 

Lapimaa

Ka eestlaste seas leidub mitmeid õnnelikke, kel on avanenud võimalus lüüa kaasa Lapimaal asuvate kaevanduste töös. Nii näiteks töötab ka täna Lapimaal Euroopa suurimas kullakaevanduses TTÜ geoloogia instituudi vilistlasi, kes iga päev maapõue sügavustes kulda otsivad. Lisaks kullale leidub Lapimaal teisigi põnevaid mineraale, mida isegi turistidel selleks ettenähtud kohtades kaevandada lubatakse.

Kindlasti võib ka Eesti koos siin kaevandatavate maavaradega paljude välismaalaste jaoks elevust tekitada. Ja kuigi Eestis täna maailma kõige kallimaid maavarasid ei leidu, püüab maapõue spetsialiste koolitav geoloogia instituut välja selgitada, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks. Seda, et ka õppel on rahvusvaheline haare, tõendab aga asjaolu, et saabuval sügisel algavad TTÜ geoloogia instituudis esimesed rahvusvahelised maapõue-loengud, mille lektoriks on Austraalia ja Kanada kaevandustes kogenud professor.