Börs: Trumpi uute tariifide plaan pani tööstusmetallid surve alla

Selle nädala tähtsam uudis on USA presidendi Donald Trumpi otsus Hiinale suunatud tariife veelgi laiendada, mis mõjutab kõiki tööstusmetalle, eriti alumiiniumit.

Just ajal, mil turgudel tekkis optimism ning arvati, et Hiina ja USA võivad kokkuleppele jõuda, tuli Donald Trump neljapäeval välja uue tariifiplaaniga. Selle kohaselt kehtestataks 100 miljardi dollari eest Hiina importkaupadele tariifid. Uudis pani tööstusmetallid odavnema.

Toorainete jaoks on olnud üldiselt heitlik nädal. Vase hind sattus surve alla, sest kardetakse, et kaubandussõja eskaleerumine võib globaalset majanduskasvu aeglustada, mis mõjuks negatiivselt nõudlusele, kirjutab Bloomberg.

Vase hind tõusis nädalaga küll 1,1 protsenti, 6780 dollarini, aga viimase kuu jooksul on näha, et trend on selgelt alla.

„Investorid müüvad riskantsemaid varasid, sest Trump on jätkuvalt Hiina suhtes väga agressiivne,“ ütles investeerimisfirma Kiwoom Securitiesi toorainete analüütik Ahn Yea Ha Bloombergile. „Kui kaks riiki ei suuda läbirääkimistega asja lahendada, siis on ka edaspidi toorained surve all.“

Kuld on erand

Kuld on tänavu teistest metallidest erinenud – kollase metalli hind on kallinenud 1,7 protsenti, sest kaubandussõja hirm on suurendanud turgude volatiilsust ja ebakindlust. Teisalt mõjub kullale kehvasti intressimäärade tõstmine ning küllaltki tugev globaalne majanduskasv. Selle tõttu pole väga suuri hinnahüppeid näha olnud.

Kulla hind tõusis nädalaga 0,2 protsenti, 1328 dollarini untsist. Hõbe lisas 0,9 protsenti ja unts maksab 16,39 dollarit.

„Metallid on reageerinud negatiivselt, aga kullal on paremini läinud,“ ütles Commtrenz Risk Managementi direktor Gnanasekar Thiagarajan. „Praegused uudised soodustavad riskantsematest varadest loobumist ning kulla ostmist.“

Bloombergi toorainete indeks, kus on kokku 22 toorainet, on alates jaanuaris saavutatud kahe aasta tipust kukkunud 4 protsenti.

Kõige suurem mõju alumiiniumile

Üleüldiselt on tariifisõda kõige rohkem mõjutanud alumiiniumit, mille hind on langenud madalaima tasemeni alates 2017. aasta augustist.

Hiina puhul ongi alumiinium kõige tähtsam metall, millel silm peal hoida. Nimelt tarbib riik suurema enamuse maailma toodangust.

Tehnilise analüüsi eksperdid toovad välja, et alumiinium kaupleb praegu nii 30 kui ka 100 päeva libisevast keskmisest madalamal ning hiljuti saavutati ka kolmekordne tipp (triple top).

See tähendab, et nii tehniline kui ka fundamentaalne pilt on muutunud negatiivseks. Tihtipeale on alumiiniumi hinnatrendid suuresti seotud ka Hiina tööstustootmise kasvu ning teiste metallide nõudlusega.

Alumiiniumi hind langes nädalaga 1,7 protsenti, 1992 dollarini tonnist.

Teistest toorainetest odavnes tsink 2,7 protsenti, 3227 dollarini tonnist. Nikkel kukkus 1,2 protsenti ja tonn maksab 13 130 dollarit. Tina kallines 0,7 protsenti, 21 063 dollarini tonnist.

Nafta hind langes

Nafta hind oli sellel nädalal languses, sest geopoliitilised pinged laabusid, vahendab CNBC.

Nimelt on poliitikakired Saudi Araabia ja Iraani vahel mõneti vaibunud ning see annab tunda ka turgudel. Lisaks sellele on riigid oma tootmist veidi tõstnud.

Kuigi OPEC ning mitmed organisatsiooni mitte kuuluvad riigid, eeskätt Venemaa, on leppinud kokku toodangu kärpimises, pole asjaosalised lubadustest kinni hoida suutnud. Venemaa naftatoodang tõusis märtsis 10,97 miljoni barrelini päevas. Võrdluseks, veebruaris oli näitaja 10,95 miljonit barrelit päevas.

Brenti toornafta langes 1,9 protsenti ja WTI kaotas 2,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 67,94 ja 63,03 dollarit. Rotterdami 95 bensiin kallines 3,6 protsenti, 665 dollarini tonnist.

Lisaks on tõusnud Iraagi naftatoodang 5 miljoni barrelini päevas. Samas sätestab naftalepe, et Iraagi päevane naftatoodang peaks jääma 4,4 miljoni barreli juurde.

Lipow Oil Associatesi president Andrew Lipow ütles CNBC-le, et kuna nafta hind on tasapisi üles rühkinud, hakkab tootjatel leppe järgimise vastu huvi ära kaduma ning olukorrast püütakse võtta maksimum.