Carlsberg Group´i planeerimisjuht Kerttily Golubeva: minu kutsumus on tootmine

Kerttily Golubeval on üle 20 aasta kogemust ostu-, hanke- ja tarneahela juhtimises rahvusvahelistes ettevõtetes. Möödunud aastal lahkus ta Ensto Grupist ja on nüüdseks juba paar kuud töötanud Carlsberg Groupi heaks Saku Õlletehases.

Hulgikaubanduse kogemusega Golubeva peab oma kutsumuseks just tööstust, kuid sellest hoolimata on tal üks haru, kus ta iial ei töötaks – see on tubakatööstus. “Ainus piirang, mis minu enda väärtushinnangutega konflikti läheb, on suitsetamine. Ma ei saaks töötada ettevõttes, mis toodab tubakatooteid,” ütleb ta.

Kuidas avastasid ostu-, hanke ja tarneahela juhtimise? Mis sind selle juures tõmbab?

Ma arvan, et mul on õnne olnud. Olen sündinud ajal, mil Eestis olid sellised erialad veel välja arenemata. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis palju võimalusi ja uusi valdkondi.

Aga miks just see? Juba noorena või keskkoolis olin suhteliselt elav inimene. See eriala tasakaalustab väga hästi kaks poolt – üks on suhtlemine ja loov pool, teine matemaatiline pool. Hanke- ja tarneahela juhtimises on need kaks omadust võrdväärselt omal kohal. Ühtpidi on vaja teha eeltööd – arvutada ja analüüsida. Teiselt poolt on väga palju inimeselt inimesele ja näost näkku suhtlemist, mis annab võimaluse ka kontorilaua tagant ära tulla ja innovatiivsemalt läheneda.

See eriala leidis mind ja mina leidsin tema sellisel kujul, et see sobib minu enda iseloomuga kõige paremini. Töö on põnev ja seda on võimalik teha edukalt siis, kui see valdkond tõesti meeldib. Selles valdkonnas tunnen erialast kirge.

Oled õppinud finantsjuhtimist ehk oled n-ö numbrite inimene. Kas finantsjuhi positsioon jääks liiga ühekülgseks?

Pärast Eesti taasiseseisvumist, kui ülikooli astusin, oli Eestis valida praktiliselt kolm eriala. Need kolm olid finantsjuhtimine, personalijuhtimine ja ärijuhtimine. Sel hetkel oli ärijuhtimisest saanud juba kergelt sõimusõna, personalijuhtimine mind ei köitnud ja seega muud valikut justkui polnud. 

Finantsjuhtimist toetas ka see, et olin 10. klassist alates olnud reaalsuunitlusega. Seega tundus finants loomulik jätk. Samas, raha juhtimine ja arusaamine, kuidas raha liigub, on vajalik igas erialas.

Praegusel ajal on võimalusi rohkem. Millise valiku nüüd teeksid?

Kuna teekond ostu-, hanke- ja tarneahela juhtimiseni on olnud minu jaoks võrratu, siis arvan, et ma ei teeks praegu teist valikut. See on minu valdkond, minu kutsumus.

Kui keeruline on sellise karjääri ülesehitamine? Milliseid tagasilööke sul on olnud?

Kindlasti on olnud tagasilööke. Mõnikord õpid üheksast veast rohkem kui ühest eduloost. Minu kõige suurem väljakutse on võib-olla see, et olen töötanud väga maskuliinsetel erialadel. Sellistes valdkondades on domineerivalt meesterahvad. Siin ei ole küsimus soolises diskrimineerimises, pigem ehk veidi eelarvamustes. Julgen öelda, et naine peab end natuke rohkem tõestama kui mees. 

Tõestusperiood on sul ilmselt läbi?

Võib nii öelda küll. Enam ei ole küsimus, kas oskan ja aru saan, vaid pigem selles, millistesse maailmataseme kõrgustesse soovin ise enda jätkuvat arenguteekonda suunata. Küpsus ja tasakaal iseendaga tekkis juba mõnda aega tagasi. Alguses olin vähem enesekindel, sest kogemusi oli vähem.

Eriala inimesi on praegu Eestisse palju tekkinud, tol ajal aga ei olnud tutvuste võrgustikku ega ka sellisel kujul kontakte, kellega end võrrelda või mõtteid vahetada.

Sa oled töötanud tööstuses, mis on rohkem maskuliinsem keskkond. Kas tootmine tervikuna huvitab sind või on sul ka kindlad lemmikud tööstusharudes?

Olen töötanud viis aastat hulgikaubanduses, mis oli sisend jaekaubandusele. Vaatamata tugevale kogemusele arvan tagantjärele mõeldes, et minu kutsumus on ikkagi tootmine. Mulle sobib paremini, kui saan olla protsessides või keskkonnas, kus saan luua lisaväärtust.

Kõige tugevam piirang, mis minu enda väärtushinnangutega konflikti läheb, on suitsetamine. Ma ei saaks töötada ettevõttes, mis toodab tubakatooteid. Ma ise ei suitseta ja seda ka ei poolda. Samas ei mõista seda ka hukka, aga ei saaks sellises tööstusharus töötada.

Möödunud aastal lahkusid Ensto Ensekist ja suundusid Carlsberg Groupi. Kuidas üleminek on läinud?

Positiivselt. Sakus on esimesed kaks kuud olnud äärmiselt toredad. Meeskond on imeline, ettevõttes on palju noori hakkajaid talente ja perspektiivikaid inimesi. See on see, mis peaks panema silma särama, et on perspektiivi, võimalusi ja inimesi, kes oskavad, suudavad ja tahavad vastu võtta väljakutseid.

Kuidas sisseelamine on läinud?

Ma arvan, et ma ei ole veel õieti sisse elanud. Kui ettevõttes on ikkagi nii palju töötajaid, siis ainult kontaktide loomine võtab omajagu aega. Struktuur on keeruline, erinevad tasandid-regioonid. Töölaud läks oluliselt kirjumaks.

Kui ideaalne süsteem Carlsbergil on?

Mul on hea meel, et Carlsbergil on väga heal tasemel Lean. Teistes küsimustes usun, et arvamused tekivad õige pea, kui olen rohkem sisse elanud. Ensto ja Carlsberg on selles osas nagu öö ja päev. Ensto on pereettevõte, Carlsberg börsiettevõte, samas on palju sarnaseid elemente.

Kui suur meeskond su ümber on?

Baltikumi peale kokku 15 inimest. Eestis Saku, Lätis Aldaris, Leedus Švyturys-Utenos, samuti tuleb ühisettevõttena microbrewery Klaipedas. Otsene juht olen kahele inimesele, Eesti ja Läti planeerimisjuhile ning Leedu planeerimisjuhile. Nende alla moodustuvad protsessipõhised tegevused, mis eeldavad vajaduse, materjali ja tootmise planeerimist ning ettevõtte grupisisest tootmise koordineerimist ja uute toodete turule toomise planeerimist.

Kuidas praegune Ensto töökorraldusest erineb?

Ensto ja Saku Carlsberg grupi liikmena on väga erinevad. Carlsberg on börsiettevõte ja käibelt miljardiäri ning Ensto pereettevõte ja miljonite äri. Juba see loob hoopis teise ärikeskkonna, mudelid, töömeetodid jms.

Enstos olid kokku kümme aastat. Kas seal olles tekkis lihtsalt tunne, et nüüd on aeg edasi liikuda? Tõesti, nii see on. Enstos olin viimased kuus-seitse aastat puhtalt kontserni hanke vastutuse peal. Praegu on erinev see, et tegelen tarneahela sellise osaga, mida Eestis kompetentsina on väga rikastav õppida ja arendada. See ei lähtu eelkõige tarnija sisendist, vaid kõik algab kliendi vajadusest ja lõppkliendi käitumisharjumustest. Vastutasin Enstos sünteetiliste polümeeride (plastmasside) ja kõigi nendega kaasnevate protsesside eest. Täiendavalt grupi kaudsete kulumaterjalide ja teenuste kategooria eest.

Kas joogitööstuse kõrval oli sul veel ideid, kuhu võiks minna?

Carlsbergi sattumine on tegelikult huvitav lugu. Ma ise teadlikult tööd või muutust ei otsinud. Minuga võttis ühendust Pedersen & Partners, kes tegi kogu selle teekonna väga huvitavaks ja atraktiivseks. Kogu protsess oli minu jaoks niivõrd professionaalne, et ma tahtsin siia tulla.

Loed ka ülikoolis tudengitele hankejuhtimist. Kuidas õppurite tase on? Teadaolevalt, Eestis ei olegi eraldi spetsialiseerumisega hankejuhtimist võimalik õppida. TTÜ magistriõppekavas on selleks eraldi moodulid, mis on tarneahela juhtimise üks osa.

Mul on väga hea meel, et üha enam toimuvad õppeasutustes reformid, millega moodustatakse hankejuhtimisest ühtseid tervikuid – hanketsükleid. Üldiselt arvan, et Eesti on väga heas olukorras. Samas, kui tuua kõrvale rahvusvaheline pilt, on õppida veel palju.

Kuidas hankejuhi amet tulevikus muutub?

Loodan, et tulevik toob ettevõtete tegevjuhtide silmi teadlikkust. Hankejuhtimine on ettevõtte strateegiline funktsioon ja läbi selle on võimalik luua kiiresti positiivseid tulemusi. Liites müügitegevused, on seeläbi võimalik leida konkurentiseeliseid ja olla parim.

Hankejuhtimine on väljakutse. Loodan, et operatiivne ja taktikaline tegevus liigub strateegilise arengu poole. Hankejuhi töö peaks olema 80% disain ehk uute tegevuste loome, 20% tegevus ise. Ostujuhtimine ja hankejuhtimine on kaks-ühes kasutatavad mõisted, millel tihti vahet ei tehta. Need miksitakse kokku ja tehakse hübriidversioon. Loodan, et hankejuhtimise profiil kui selline kujuneb välja selle kõige paremas ja professionaalsemas tähenduses.

Milline on sinu järgmine tase Carlsbergis?

Järgmine väljund on kas liikuda regionaalsele tasandile või kui võtta puhtalt Eesti profiil, siis väga head ja professionaalsed tarneahela juhid omavad võimekust saada ühel päeval ka keskmise suurusega ettevõtete tegevjuhiks. Aga olen jõudnud sellisesse etappi elus, kus ma endale selliseid nn Ameerika stiilis raamatute järgi arengumudeleid enam ei koosta. Küsimus ei ole ambitsiooni puuduses, vaid pigem on praktika toonud õppetunde, et niikaua, kuni teed asju kirega ja läbimõeldult ning tegeled sellega, mis tõeliselt meeldib, läheb kõik hästi.

Enda raamidesse survestamine ei ole hea ja absoluutne soov saada näiteks viie aasta pärast juhiks võib lõppeda läbipõlemisega. Teekonna loomulikum kulgemine on oluline. Veel olulisem on tervis – selle arvelt elus pikaajaliselt krediiti ei anta.

On sul süsteem, kuidas vaba aega ja tööd tasakaalus hoida?

Teoorias on see lihtsam kui praktikas. Aga mulle väga meeldib mõttelaad, et kui oled tööl, tee tööd, ja kui oled kodus, oled kodus. Neid asju tuleb proovida võimalikult palju eristada, et mitte halbu emotsioone endas tekitada. Näiteks kui oled välislähetusel, aga mõtled ainult perekonnast ja lapsest, võib töö jääda keskpäraseks või tegemata ja kui tuled koju, hakkad mõtlema asjadele, mis tööl tegemata jäi ning tõenäoliselt tundma ka süümepiinasid.

Kui võimalik, siis ära võta tööd koju kaasa, ja vastupidi. Selleks, et näidata enda ligimeste suhtes armastust ja hoolivust, on palju teisi võimalusi.

Kui tihti avastad, et mõtled kell 10 õhtul tööasjadele?

Eks ikka tuleb ette. Alguses oli selliseid asju muidugi rohkem, aga nüüd üritan ikka näha vaeva selle nimel, et töö ja eraelu oleks tasakaalus.

Kuidas aega juhid?

Ensto ajal olid mul kindlad distsipliinud – kui tegemist oli väga mõtleva tööga, mille tegemisel taustamüra segaks, lülitasin tihti kõik interaktiivsed vahendid välja. Iga kord, kui kuskil miski vilgub või heliseb, hakkab mõte teises suunas liikuma ja segab keskendumist. Mulle meeldib mõte “tööta targalt, mitte raskelt”.

Kindlasti olid mingid päevad, mis olid mõeldud selleks, et ma saaksin kõik tegevused lõpetatud ehk uus nädal algaks puhtsalt lehel. Vahepeal olid tähtsad ka plaanid-kalendrid, sest kogu infot ei ole võimalik 100% ise hallata. Mõnikord lisasin kalendrissse ka väga lihtsaid asju, et midagi meelest ei läheks.

Kuidas ennast õpetad ja arendad?

Minu üks siiani innustav koht on Inglismaa, kust tulevad paljud erinevad tarneahelate arengud ja suunad. Ma olen CIPSi liige. CIPS on organisatsioon, kes õpetab ja koolitab hanke- ja tarneahela juhte. Teadmised tulevad professionaalsetest allikatest ja sellist n-ö kergkirjandust enamasti väldin.

Täiendavalt ostan ise juurde kaasusi, mis on head juhtimises mõtteraamistiku korrigeerimiseks ja arendamiseks. Kaasused annavad situatsioonilahendusi, mis aitavad teisiti mõtlema panna. Ja eriala networking on hästi oluline. Alati on kuskil keegi, kes teab paremini, ja keegi, kes vajab samuti vastastikku partnerlust, et kogemusi ja mõtteid vahetada.

Läbisid Inglismaal ka pika koolitusprogrammi. Mida see endast kujutas?

CIPS on maailma suurim kutseorganisatsioon, mis esindab ja koolitab hanke- ja tarneahela juhtimise eriala. See on moodul-õpe, mis lõppeb rahvusvaheliselt tunnustatud kraadiga.

Väga propageerin sellist õppevormi, sest see on üles ehitatud platvorm-struktuurile. See tähendab, et võid alustada nullist ja kui leiad, et näiteks strateegiline töö pole sinu jaoks, võid õpingud lõpetada taktikalises või operatiivses moodulis (tasemel). Ehk saad omandada ainult need tasemed, mille suhtes sul on täielik huvi ja mis sulle kõige paremini sobib. See annab tööjõuturul väga kõrge eelise. Minul on praegu käes CIPSi viies tase, aga kindlasti on plaanis teha ka viimane ehk kuues.

Mida teistele ettevõtetele hanketegevuse korraldamiseks soovitad – näiteks kolm lihtsat võtet?

Leia endale mentor. Alati on kuskil keegi, kes teeb paremini ja on valmis olema juhendajaks või võtma mentori rolli. Ole avatud ja ära karda – küsi palju küsimusi, sest see ei ole valdkond, kus on rumalaid küsimusi.

Kolmandaks – kõik me hankejuhtidena oleme ettevõtte visiitkaardid. Leia võimalusi, et sellel funktsioonil oleks usaldusväärne sõnaõigus. Kui teed oma tööd hästi, oled avatud arenemise ja uuenduste osas, siis see kajastub ka tulemustes. Kui on paremad tulemused, on ka suurem usaldus. Ja kui on usaldus, on veel paremad võimalused.