Tööjõupuuduse kurtmise koha pealt viskan kivi natukene ka tööandjate kapsaaeda. Ettevõtja peab suutma ise oma tööjõudu planeerida ja teadma, keda tal on vaja homme ja ülehomme, ütles siseminister Andres Anvelt.
- Siseminister Andres Anvelt. Foto: Eiko Kink
Äripäev andis ettevõtjatele võimaluse ise valitsusele
üks küsimus esitada, et aidata olukorda näha nende silme läbi. Küsimusi esitasid Toomas Tamsar tööandjate keskliidust, Standardi omanik Enn Veskimägi, masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu ja Hanza Mechanics Tartu tegevjuht Emöke Sogenbits.
"Minister Anvelt, ütlesite ministeeriumi pressiteates, et sisserände kõrval peab rohkem tegelema Eesti tööjõu ümber- ja täiendõppega, eriti piirkondades, kus tööpuudus kõrgem. Meie tehas Narvas (350 töötajat) on tõsises tööjõupuuduses ja oleme nii Narva kui ka Ida-Virumaa töötukassaga tööd teinud ning tulemus on põhimõtteliselt 0. Palun näidake mulle konkreetselt, kellele praeguse tööhõive protsendi juures seda ümberõpet teha?" küsis Hanza Mechanics Tartu AS juht Emöke Sogenbits.
Andres Anvelt, siseminister: Jään selgelt selle juurde, et rõhk tuleb panna meie oma töötajatele. Näiteks Ida-Virumaal, Põlva-, Valga- ja Võrumaal on töötuse määr võrreldes Eesti keskmisega ligi kaks korda kõrgem. Potentsiaalset tööjõudu on, aga mitte kauaks - need inimesed lihtsalt napsatakse ära. Töötukassa teeb tööandjatega tihedalt koostööd, näiteks Ida-Virumaal ollakse partnerid ligikaudu 1000 ettevõttele.
Tööjõupuuduse kurtmise koha pealt viskan kivi natukene ka tööandjate kapsaaeda. Ettevõtja peab suutma ise oma tööjõudu planeerida ja teadma, keda tal on vaja homme ja ülehomme, kes võiks neile töökohtadele asuda. Siis saab ka töötukassa koolitusi planeerida. Tööjõuturg on nagu iga teine turg, kus olukord muutub nädalast nädalasse. Teiseks tuleb osata oma töötajaid hoida, mis tähendab ka väärilise palga maksmist.
Loe kõiki küsimusi ja vastuseid
Äripäevast.
Autor: Lennart Käämer, Äripäev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.