Anvelt: Ukraina töötaja on mugav valik

Anvelt tunnistas, et sisserändekvoodi probleemi lahendamine seisab peamiselt IRLi taga, kes pole erinevalt sotsidest ja keskerakondlastest veel valmis selle kohta tehtud ettepanekuid arutama.

See, et sisserändekvoot sai 2017. aastal esimest korda poole aasta peal täis, tekitas tööandjates reaktsiooni, mida julgeksin nimetada paanika esimeseks staadiumiks. Paistab aga, et valitsus on kvoodi täitumist võtnud oluliselt kergema südamega kui ettevõtjad.

Ma ei ütleks, et valitsus on muretum. Olin mõni kuu olnud siseministri kontoris, kui minuni jõudsid prognoosid, et kvoot täitub poole aasta peal. Ka 2016. aastal täitus see pisut varem, jõulude paiku. Enne seda ei täitunud kvoot kunagi. Eelmisel aastal võeti kvoodi alt välja näiteks IT-spetsialistid, kuigi peab tunnistama, et lõpuks tuli välja, et nende nõudlus osutus väiksemaks, kui me arvasime.

Ma tegin valitsusele juba ammu ettepaneku olukorda arutada, kuid see ettepanek ootas oma aega mitu kuud. Lõpuks saime aru, et laseme parem spetsialistidel asjaga sügavamalt tegeleda. Spetsialistidest töörühm tegi kompromissi, mis on mulle isiklikult sümpaatne. Nüüd peame ka valitsuses kompromissile jõudma, sest kui on kolm osapoolt, siis on ka kolm seisukohta. Tuleb austada seda, et poliitikud kujundavad oma seisukoha oma valijaskonna järgi ja kuna valitsuserakondade valijad on küllaltki erinevad, siis me peame töörühma kompromissi arutama.

Mis see kompromiss on?

Kvoot jääb, osa kategooriaid tuuakse kvoodi alt välja, pikendatakse ajutist tööluba üheksa kuu pealt aastani. Selle juurde tehakse teine kaheaastane ajutise töötamise vorm elamisloa alusel. Need on inimestele, kes tulevad Eestisse ajutiselt ega vaja erilist integratsiooniprogrammi. Kvoodi all on endiselt veel viie aasta pikkune elamisluba. Viis aastat töötanud inimene vajab Eestis sügavamat integratsiooni, kuna tõenäoliselt tulevad nad siia koos perega. Siin peab riik otsa vaatama tõele, kui palju on neid inimesi, keda me suudame oma ühiskonda lõimida. Väikese riigina ei saa me kindlasti ka kõigile uksi lahti teha, vastasel juhul ei ole meil omasid enam. Töörühm rõhutas, et need kõik on ajutised lahendused ja tuleb välja töötada ka pikema perioodi sisserändepoliitika. Ajutisi meetmeid on praegu ja kohe vaja sellepärast, et meil on probleem just praegu ja me peame sellega kiiresti tegelema.

Kui saame valitsuses asja arutada, siis saaksime neid abinõusid ka esimese poolaasta jooksul käivitada. Ma ise muidugi kutsun ettevõtjaid Eestimaal rohkem ringi vaatama. Ma saan aru, et Ukraina töötaja on mugav ja nendega ei pea eriti tegelema, kuid meil on näiteks Ida-Virumaal juba töökäsi omajagu saadaval. Käin Ida-Virumaal tihti ja julgen öelda, et tänavapildis on seal töötuse frustratsiooni tunda. Igatahes on sotsid ja Keskerakond valmis teemat valitsuses arutama, ootame ära, millal on ka IRL küps asja arutama.

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Eliisa Matsalu, Äripäev