Piirikaubandus jääb

Kui valitsus otsustas vähendada veebruari aktsiisitõusu poole võrra, siis kõneldi ka võimalustest aktsiisitõus üleüldse ära jätta, kuid piirikaubanduse mahud oleksid kasvanud kõigest hoolimata. Tõsi, olulised käärid tulevad tootjate ja valitsuse hinnangutesse selles, kui suureks piirikaubandus täpselt kujuneb.

Tuleval aastal ootab ministeerium lõunapiiri ülesest kaubandusest aktsiisilaekumisele mõju 49 miljonit eurot, koos käibemaksuga on see 74 miljonit eurot, mis moodustab kogu Eesti alkoholiturust 13 protsenti ja ainult eestlaste alkoholiostudest üle 19 protsendi. Tootjate hinnangul moodustab piirikaubandus eestlaste ostudest tuleval aastal aga 31 protsenti.

"Juba praegu on lõunapoolne piirikaubandus võtnud kolmandiku kogu õlleturust Eestis, pärast muutust see võib-olla hüppeliselt ei kasva – ehk 35 protsendi peale – aga siiski kasvab ja maht on erakordselt suur,“ kommenteeris A. Le Coqi tegevjuht Tarmo Noop, kelle hinnangul oleks ainus võimalus piirikaubandusele piiri panna ainult aktsiiside langetamine.

Saku Õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi sõnul kallutavad juba praegused hinnatõusud lahjade alkohoolsete tarbijaid kange alkoholi ostmisele ning Läti piirilt suuri alkoholikoguseid kaasa ostma. "On oodata, et Läti poolt plaanitud aktsiiside muutmine pisut vähendab hinnaerinevust, aga see pole kaugeltki piisav, et midagi muutuks üha aktiviseerunud piirikaubanduses," ütles ta.

Ka viinatootja Liviko juhi Janek Kalvi seisukohast on piirikaubandus juba välja kujunenud nähtus: "Võib öelda, et pärast muutust status quo Eesti ja Läti vahel säilib, hullemaks ei lähe. Mingit radikaalset pööret ju ei toimunud, ütleme 2015. või 2014. aasta aktsiiside taastamist ja väljakujunenud liikumised jäävad. Piirikaubandus kindlasti jätkub, see on tarbijaharjumusena juba kinnistunud."

Loe pikemalt Äripäevast.