Tööstusjuhid digitoetustest: parem varblane peos

Urve Palo teatas eelmisel nädalal, et valitsus on valmis kinni maksma suure osa kuni 500 digitaliseerimise-automatiseerimise analüüsist. Aastateks 2018-2020 on riigil selleks ära anda 5,6 miljonit eurot.

„Selleks võib ettevõte palgata spetsialisti ka välismaalt – tema tuleb, vaatab ettevõttele otsa ja ütleb, et kui nüüd automatiseeriksite ja digitaliseeriksite, oleks võimalik saavutada selline efekt. Sealt edasi juba plaanid, milliseid seadmeid oleks vaja ja palju see maksaks,“ tõi Palo näiteks, kuidas analüüsi läbi viia.

Samm õiges suunas

Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse õppekava juhi Ingrid Joosti sõnul on ettevõtete protsessianalüüsid küll äärmiselt vajalikud, kuid ainult auditite toetamisest kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks ei pruugi piisata. „See on ainult üks koht, mille kaudu näeb ettevõte oma võimalusi. Kui aga tal endal pole investeeringuteks kapitali – need protsessid nõuavad palju raha –, siis paraku audit ei aita ettevõtteid edasi,“ möönis ta.

IKT klastri juht Doris Põld tõdes, et ta suutis tiheda majandusministeeriumi hoones käimisega selle ukse ette lohu kulutada. „Selleks, et üleüldse leitaks mingi riiklik tugi või vahend tööstuse digitaliseerimise teemade jaoks,“ sõnas ta. „Lähed küsima pintsakut, aga välja tuled kikilipsuga – nii palju sellest riidest lõpuks järgi jäi,“ illustreeris Põld seda, milliseks võib riigiga koostöös toetusmeetme väljatöötamine kujuneda. Siiski lisas ta, et tegu on hea algusega.

Raha leiab alati, kõik sõltub riigi tööstuspoliitikast, tõdes lehtmetallitootja Hyrles OÜ operatiivjuht Reio Rahumägi. „Iga asi võtab aega, aga kui ettevõttel on kiire, siis riigil ilmselt väga kiire ei ole. Järgmised valimised on juba suhteliselt lähedal, sotsidelt tuleb raha lihtsalt kiiresti ära võtta,“ võttis Rahumägi publiku naerupahvaku saatel jutu kokku.

Tiki treilerite kaubamärgi all tegutseva BestNeti juhatuse liige Marek Tamm soovitas ettevõtetel digitaliseerimisprotsessi käima lükkamiseks esmalt rõhku panna enda veebilehtedele. „Kui vaadata Eesti tööstusettevõtete veebilehti, tuleb nutumaik suhu. Meie oleme oma lehe teinud Skandinaavia regioonis sektori parimaks ja edulood on selle poole pealt juba olemas. Väike samm. Tehke korda,“ soovitas Tamm.

Pikemalt loe Äripäevast. 

Autor: Äripäev.ee