Mida arvestada tootmisplaani koostamisel?

Üheks vahendiks on võtta kasutusele APS (Advanced Planning and Scheduling) tarkvara, mis arvestab kõiki siintoodud peenplaneerimise soovitusi.

1. TERVIKLIKKUS

Vaadelge töökeskusi kompleksselt. Tervikliku tootmisplaani korral planeeritakse kõiki tooteid ja töökeskusi korraga, lähtudes marsruudist ja nõudlusest.

Seda ka siis, kui töökeskused paiknevad erinevates tsehhides, tehastes või on tegemist allhankega. Nii nagu orkestri ees seisab üks dirigent, alluvad sarnaselt kõik töökeskused ühtsele planeerimisele. Kahe töökeskuse eraldi seisvat tööplaani on kulukas kokku sobitada, sest see eeldab reeglina töökeskuste vaheliste puhvrite olemasolu, mis omakorda nõuab täiendavaid ressursse: rahalised vahendid on materjalide all kinni, tööpind on suuremas mahus kaetud pooltoodanguga, takistades tootmistegevust, iga ladustatud detail kätkeb endas potentsiaalset ohtu muutuda praagiks vigastuste, riknemiste või mõne muu halva ende toel. Iga olukord, kus üks töökeskus ei suuda tootmisplaaniga sammu pidada, nõuab eraldi töökoosolekuid olukorra lahendamiseks, mis paljudes ettevõtetes on kujunenud igapäevaseks rutiiniks.

 

2. TÕESED ANDMED

Kõige olulisem komponent, mida tootmisplaani koostamisel silmas pidada, on andmed. Andmetest oleneb kõik. Kui andmed on ebatäpsed või valed, siis sõltumata heast planeerimismetoodikast ei ole võimalik saada toimivat tootmisplaani, pigem on tegemist halva või kasutuskõlbmatu plaaniga.

Valdav enamik Eesti tootmisettevõtetest kasutab tootmisplaani koostamiseks tootest lähtuvat marsruuti. Tootega seotakse ära kõik selle valmimiseks vajalikud protsessid. Iga protsessi juures määratakse vajalik ressurss ehk millega me toodame ning lõpuks normatiiv ehk kui kaua me toodame. Lisades nõudluse ja tööajagraafiku, ongi meil tähtsamad tootmisplaani sisendid olemas.

Eelnevalt kirjeldatud kujul tootmisandmete haldamine ei toeta aga ettevõtluse peamisi printsiipe olla kasumlik, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Mainitud printsiibid eeldavad perioodilisi investeeringuid tootearendusse, uutesse tehnoloogiatesse ja töötajate koolitusse. Andmete halduse poole pealt tähendab see pidevat ajaga kaasas käimist. Võttes arvesse, et tootmist kui sellist iseloomustavad peaaegu alati suured andmemahud, on pidev andmete kaasajastamine suur väljakutse.

Tootearendus ja klientide eritellimused nõuavad pidevalt uute toodete lisamist, iga uue tootega kaasneb kogu marsruuti kirjeldava info normeerimine ja sisestamine. Ettevõtte jaoks on see püsikulu, mis tootele lisandväärtust juurde ei anna ning on potentsiaalne koht sisestusvigade tekkimisel. Veelgi drastilisem on olukord juhul, kui otsustatakse uuendada tehnoloogilist masinaparki, mis eeldab koheselt kõikide toodete marsruudiandmete korrigeerimist.

Kasutage tehnoloogilisi normatiive, mis ei ole seotud tootmismarsruudiga, vaid hoopis töökeskusega. Igal tootel on olemas omadused ehk spetsifikatsioonid, mille alusel on võimalik arvutada töökeskuste tehnoloogilised normatiivid. Näiteks detaili pindala värvi kulu ja värvimistöö aja arvutamiseks, ümbermõõt lõikejoone pikkuse ja lõikamistöö aja arvutamiseks, sisendkomponentide arv toote komplekteerimisel jne. Toote loomisel piisab ühekordsest spetsifikatsioonide määramisest, mis on tavaliselt tehnoloogilistel joonistel ära kirjeldatud. Näiteks uue höövelmasina soetamisel tuleb lihtsalt sisestada masina töökiiruse normatiiv ning kõik eelnevalt kirjeldatud tooted alluvad planeerimise mõistes koheselt uuele normile. Kui soovime tootmisvõimsuse tõstmiseks kasutada paralleelselt nii uut kui vana höövelmasinat, arvutatakse tööaeg sõltuvalt masinast, kuhu toode planeeritakse.

Toote spetsifikatsioonide ja tehnoloogia keskne marsruudi kirjeldamine võimaldab kokku hoida aega, mis kuluks suurte andemahtude hooldamisele ning vähendada sisestusvigu. Lisaks on võimalik ilma täiendavate andmete ettevalmistamiseta hinnata uue tehnoloogia soetamisest saadavat efekti ja investeeringute tasuvust.

3. REALISTLIKKUS

Realistlik tootmisplaan on plaan, mida on töötajatel võimalik tööpinnal täita.

Mida rohkem õnnestub tootekesksete normide asemel rakendada tehnoloogilisi norme, seda tõesemad nad on. Loomulikult ei tohi unustada masinate seadistamisele ja tööjärgsele puhastamisele kuluvat aega. Lisaks peab realistlik tootmisplaan lähtuma alati hetkeolukorrast ning tagama võimalikult kiire tootmisplaani edastamise tööpinnale. Ajaline faktor on siin väga oluline, sest iga kaotatud minut võimendab kõrvalekalletest tekkivat segadust. Tagasilööke on erinevaid, nt materjali hilinemine, praak, töökeskuste plaanivälised seisakud, normaegadest mitte kinnipidamine jne. Iga kõrvalekalle tähendab alati mingit muutust tootmisplaanis. Tootmise planeerimine peab selleks valmis olema igal ajahetkel. Kriitiliste tegurite avaldumisel peaks uus tootmisplaan jõudma tootmispinnale maksimaalselt kiiresti, st loetud minutite või isegi sekundite jooksul. See on saavutatav vaid juhul, kui on olemas konkreetne metoodiline algoritm, mis kõikide sisendite läbitöötamisel annab ilma kõrvaliste sekkumisteta uue plaani ja seda otse tööpinnale. Vahepealsed kasutajatepoolsed korrigeerimised ei ole mõistlikud – kaotatakse niigi kallist aega ning tekitatakse pigem täiendavat segadust.

4. KIIRUS

Planeerimisprotsess peab toimima kiiresti ning koostatud plaan esitatakse vahetult tootmispinnale täitmiseks.

Olles valmis igal ajahetkel edastama uut töökäskude plaani tootmispinnale, suurendab see oluliselt ettevõtte paindlikkust reageerida muudatustele. Uus plaan välistab uues tekkinud olukorras valede töökäskude täitmise, minimeerib tööseisakutele kuluvat aega ning annab ülevaate kliendi kokkulepetest kinnipidamisest. Omades infot löögi alla sattunud tarnetest võimalikult varajases faasis, annab see ettevõttele lisaaega täiendavate ressursside leidmiseks või alternatiivsete tarneallikate otsimiseks.

Autor: Peeter Parvelo, Leanest OÜ