Uulu tehnopark ootab uusi ettevõtjaid

100 uut töökohta

„Ideaalis võiks siia kümme ettevõtet ligi saja töökohaga juurde tulla,” arvas Pärnu Log Homes OÜ juhatuse liige Raiko Gustavson, tehnopargi idee üks eestvedajatest.

Gustavson näeb tehnopargi uute asukatena nii oma tootmist laiendada soovivaid Pärnu ettevõtteid kui kogu Baltikumi piirkonnas tegutsevaid logistika-, laondus- või tootmisettevõtteid, kellele sobib Uulu asukoht Riia, Tallinna ja Helsingi vahel.

Uulu tehnopargi üheks eeliseks teiste tööstuspiirkondade ees on paiknemine Baltimaade logistilises sõlmpunktis otse Via Baltica kõrval: Pärnusse jääb 10, Tallinnasse 150 ja Riiga 170 kilomeetrit. Kui teostub majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni plaan  ehitada Via Baltica trass Pärnust Uulu-Valga ristmikuni neljarealiseks, jõuab tulevikus Uulust Pärnusse veel kiiremini.

Tehnopargil on head ühendusteed Viljandi, Tartu ja Valga suunal, lisaks asuvad Pärnus sadam ja tšarterlennujaam ning Uulu lähedalt hakkab kulgema Rail Baltic, mis Euroopa veel lähemale toob. 

Logistiliselt heast paigast on kasu tehnopargi tänastele asukatelegi, näiteks palkmaju tootev Pärnu Log Homes OÜ ja luksusjahte valmistav Polar Yacht Manufactory OÜ saavad mugavalt oma toodangut Euroopasse eksportida. 

Uulu asub küll Pärnu lähedal, kuid siiski maapiirkonnas. See teeb võimalikuks PRIA süsteemist nii alustavate kui tegutsevate ettevõtete toetuste taotlemise, mis aitab püstitada tootmishooneid ja soetada tehnoloogiat.

Uued tehnokülla tulijad saavad EAS programmist taotleda toetust võrguliitumisteks kuni 60 protsendi ulatuses.

Maapiirkonnas asuvaid ettevõtteid kimbutab sageli tööjõupuudus, kuid Uulus seda muret pole, sest elanikkond kasvab ja tööealiste elanike arv ületab olemasolevate töökohtade oma.

“Meie firmas on töölisi nii Uulust, Pärnust kui Kilingi-Nõmmest,” rääkis Gustavson. “Uulust käiakse praegu tihti Pärnusse tööle, aga töökohtade lisandudes eelistaksid paljud kindlasti kodu lähedal töötada.“       

Tugitaristu sündis koostööst

Paarkümmend aastat tagasi polnud tehnopargi esimestel asukatel tingimused kiita: puudusid juurdepääsuteed, ühine vee- ja kanalisatsioonivõrk.

Kohalikud ettevõtjad tegid vallale ettepaneku infrastruktuuri arendamiseks, et piirkonna majanduslik areng hoo sisse saaks.

Tahkuranna vald oli nõus omafinantseeringuga ja küsis toetust EASilt, ettevõtjad tegid oma kruntidel detailplaneeringu ja andsid osa maast vallale teedevõrgu ja tuletõrje veevõtukohtade jaoks.

Eelmisel suvel sai vald EASilt positiivse vastuse ja tänaseks on tehnopargis valminud asfalteeritud juurdepääsuteed koos valgustusega, kergliiklusteed, tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, tuletõrje veevõtukohad, elektri- ja sideühenduste võimalused.

Projekti kogumaksumuseks kujunes 595 890 eurot, millest valla panuseks oli 89 383 eurot. Ülejäänud osa tuli maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamise fondist, mida rahastavad Euroopa Regionaalaregu Fond ja Euroopa Liit.

Tahkuranna vallavanem Karel Tölp meenutas, et vallavolikogus võeti otsus projekti omafinantseeringu suhtes vastu üksmeelselt.

„Oleme inimeste heaolusse aastate jooksul palju investeerinud ja kõik mõistsid, et nüüd tuleb ka kohalikke ettevõtteid toetada,“ kommenteeris Tölp. „Tehnopark ei ole Tahkuranna valla siseasi, vaid tunduvalt laiema mõjuga regionaalpoliitiline projekt, sest uutest töökohtadest on terve piirkonna arengule kasu. Uulu on väga hea koht elamiseks, tööstusala valmimine andis sellele lisaväärtust juurde.“

Täpsemat teavet Uulu tehnopargi võimaluste kohta võite lugeda kodulehelt www.uulu.ee.