Palga ja tootlikkuse kasvu kooskõla ohustab tööjõupuudus

Järgneb Orsolya Soosaare kommentaar: 

2016. aasta teisel poolel majandus elavnes ning tööjõu tootlikkuse kasv taastus. Samal ajal vähenesid hõive ja pisut ka palgakasv, mille mõjul aeglustus tööjõukulude kasv. See tähendas ühtlasi seda, et ettevõtete kasumimarginaalide vähenemine pidurdus. See, kas ettevõtetel õnnestub kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu probleem seljatada, oleneb tootlikkuse edasisest kasvust. Kui ettevõtted on seni väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidnud, siis parem nõudlus annab võimaluse suurendada tootmist ja tootlikkust ilma lisatööjõudu kaasamata. Siiski sõltub tootlikkus ka investeeringutest, mis on viimastel aastatel paraku kahanenud.

Keskmise palga kasv 2016. aasta teisel poolel aeglustus, kuid vähesel määral. Nagu eelmise aasta esimesel poolelgi oli majandussektorite palgakasv väga eriilmeline. Põlevkivisektori tegevusaladel ja ehitussektoris kasvasid palgad keskmisest aeglasemalt, tööjõumahukas teenindussektoris aga keskmisest kiiremini, kuigi aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos. Ettevaates võivad palgakasvu taas kiirendada nii ehituse kui ka töötleva tööstuse ettevõtete suuremad hõiveootused, mida näitavad konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringud, kuid sobivat tööjõudu napib.

Tööjõunappust ilmestab 2016. aastal märgatav vabade töökohtade arvu suurenemine. Osaliselt selgitab vakantsi määra tõusu suurem liikumine töökohtade vahel: aasta varasemaga võrreldes on töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv 13% suurem. Tavatingimustes kaasneb vakantsi määra tõusuga tööpuuduse vähenemine, ent 2016. aasta teisel poolel töötuse määr hoopis kerkis. Töötuid oli rohkem Harju- ja Ida-Virumaal nii väiksema hõive kui ka suurema tööjõus osalemise tõttu. Vabade töökohtade kuhjumine ühel ajal töötuse kasvuga viitab sellele, et tööjõu ja töökohtade sobitumine võib olla halvenenud. Töötute arv kasvas tööjõu-uuringu järgi jõudsalt Ida-Virumaal, kuid suur osa vabadest töökohtadest loodi Harjumaal.

Pikema aja jooksul määrab tööjõupakkumise kindlaks tööealiste inimeste arv ja nende aktiivsus tööturul. Tööjõus osalemise kasvu toetavad edaspidi sotsiaalkindlustuse reformid. Nende mõju piirab aga see, et tööjõus osalemise määr on Eestis niigi juba üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50aastaste inimeste puhul. Tööealiste inimeste arv on aga viimaste aastate jooksul kahanenud vähem, kui prognoositi. Tänu sellele, et tulevikuski ületab Eestisse sisseränne tõenäoliselt Eestist väljarännet, väheneb tööjõu hulk majanduses ka ettevaates varem prognoositust aeglasemalt.

Autor: Orsolya Soosaar