Mööbli eksportöör: eduka välistehingu aluseks on pidev kohalolek

Eesti toodete ja teenuste eksport on tõusvas suunas liikumas eriti tootvas tööstuses, näiteks puidutööstuses, aga ka mööblitootmises. Peamiselt Skandinaaviasse erilahendusmööblit tootva ettevõtte Sarkopi esindaja Priit Kerma leiab, et Põhjamaade suunal äri ajavale ettevõttele tagab edu pidev kohalolek sihtriigis, teatas ettevõte.

Kerma tõdeb, et viimastel aastatel on nende ettevõtte müügimahud Skandinaaviasse märkimisväärselt suurenenud. “Vajadus erilahendusena ja projektipõhise mööbli järgi on Põhjamaades kasvanud ning sarnaselt teiste Eesti ettevõtetega on ka meid sealsed firmad üha rohkem koostööpartneriteks valinud,” rääkis Kerma ja lisas, et suuremad mahud tähendavad nende ettevõtte tarvis ka tihedamat lendamist Eesti ja tellijate vahelt.

Veel ütles Kerma, et kuna Sarkop ei müü sarnaselt paljudele teistele mööblifirmadele oma toodangut jaekaubanduses, siis on projektidega seotud inimestel tihtilugu tarvis olla kliendile ka füüsiliselt lähedal. “Eestisisestest tellimustest ei piisaks meie ettevõtte tootemahu kasvatamiseks – Skandinaavias aga hinnatakse Eesti toodete kvaliteeti, mistõttu otsitakse siit tugevaid ja pikaajalisi koostööpartnereid, kelle valiku üheks eelduseks on võimalus kohal olla,” selgitas Kerma koostööd naaberriikidega.

Kerma sõnul ei ole eksportimine kontoritöö ja väljakutseteks peab mööblitootja n-ö tööjõu logistikat, sest igal nädalal keskmiselt kolm kuni viis korda tuleb kellelgi nende ettevõttest lennata tellija juurde Rootsi või Norrasse.

Kaubavahetuse kasv jätkus  

Statistikaameti värskete andmete kohaselt kaubavahetuse kasv aasta alguses jätkus ja endiselt on suurimad ekspordi sihtriigid meie lähinaabrid. 2017. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 430 miljonit eurot (2016. aasta jaanuaris 155 miljonit eurot). Rekordilise kaubavahetuse puudujäägi peamiseks põhjuseks olid aga ühekordsed tehingud transpordivahenditega. Ilma ühekordsete tehinguteta suurenes tegelikult import 12% ja kaubavahetuse puudujääk oli 164 miljonit eurot. 

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (15% Eesti koguekspordist), Rootsi (15%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (25 miljonit eurot ehk kaks korda), Soome (16 miljonit eurot) ja Saksamaale (15 miljonit eurot).