Börsiuudised: ülepakkumine ohustab alumiiniumi

Filipiinide valitsus pani nikli kallinema

Filipiinide valitsus andis neljapäeval käsu sulgeda 23 kaevandust – nende hulgas olid peamiselt niklitootjad. Põhjuseks on püüd keskkonda kaitsta.

See pani aga tööstusmetalli hinna kiiresti tõusma. Nikli tonnihind kallines nädalaga 5,7 protsenti 10 250 dollarini.

„Minu probleem ei ole kaevandustega seotud. Mina tahan sotsiaalset õiglust,“ ütles Filipiinide Keskkonna ja Loodusressurside minister Regina Lopez. „Miks on kaevandamine tähtsam kui inimeste elud?“

Mitmed kaevandused on teatanud, et nad ei ole Lopeze ministeeriumilt veel ametlikku käsku saanud. Lisaks sellele plaanivad mitmed ettevõtted riigi vastu kohtusse minna.

Lopez ütles, et suletavad kaevandused toodavad 50 protsenti riigi niklist. Analüütikute hinnangul moodustab see 10 protsenti kogu maailma toodangust.

Analüütikud ütlevad, et kaevanduste sulgemine peaks hindu veelgi kõrgemale viima. Nikli hinnatõus algas juba eelmisel aastal, mil Filipiinide valitsus hakkas kaevandusi ähvardama. Tõsi, viimastel kuudel on toimunud ka korrektsioon.

Hiina toetab rauamaagi hindu

Hiina rauamaagi import oli jaanuaris väga tugev, mis on kõrgeid hindu toetama hakanud, vahendab Reuters.

Hiina importis jaanuaris 86,6 miljonit tonni rauamaaki, selgub Thomson Reutersi ja Commodity Forecastsi kogutud andmetest. Rekord saavutati 2015. aastal, mil Hiina importis ühe kuuga 96,26 miljonit tonni rauamaaki.

Rauamaagi hind tõusis nädalaga veel 1 protsendi ja tonn maksab juba 83,34 dollarit. Paljud analüütikud ja investeerimispangad on hinnatõusu osas skeptilised.

Spekulantide põhjustatud hinnatõus saab läbi

Vase ja alumiiniumi hinnatõus peaksid peagi läbi saama, sest kallinemise taga on suuresti spekulandid, selgub Reutersi küsitlusest.

Tsink, mis on olnud investorite lemmik, peaks suutma ka edaspidi kõrgel tasemel püsida. Nikkel peaks viimaste kuude kaotused aga tasa tegema, prognoosivad analüütikud.

Vask on olnud viimastel kuudel Londoni metallibörsi parima tootlusega tööstusmetall. Novembri algusest on vask kallinenud 20 protsenti. Hinnatõusu võimendasid eelkõige spekulandid. Turud muutusid Hiina majanduse osas optimistlikumaks ning USA presidendiks sai Donald Trump, kes lubas järsult infrastruktuurile tehtavaid kulutusi tõsta.

31 analüütiku mediaanprognoos on, et 2017. aastal on vase keskmine hind 5350 dollarit tonnist. Praegu kaupleb vask 5945 dollari juures.

„Me oleme vase osas jätkuvalt negatiivselt meelestatud, sest praegused hinnad peegeldavad kõrgeid kasvuootusi ja on tõenäoline, et nendeni ei jõuta,“ ütles Julius Baeri analüütik Carsten Menke.

„Täpsemalt öeldes arvame, et USA infrastruktuuri plaan mõjutab nõudlust arvatust vähem ning Hiina üleminek investeeringutel põhinevalt majanduselt tarbimisel põhinevale majandusele peaks tekitama vastutuult.“

Analüütikud lisasid, et juba praegu on vaseturul ülepakkumine. Sellel aastal peaks turu ülejääk ulatuma 80 000 tonnini ja järgmisel aastal 80 500 tonnini.

Ülepakkumine ohustab ka alumiiniumiturgu

Üleliigne tootmine ohustab ka alumiiniumihindu, selgus küsitlusest. Prognooside kohaselt peaks 2017. aastal olema alumiiniumituru ülejääk 317 000 tonni ja järgmisel aastal 292 500 tonni.

„Ma arvan, et me oleme juba nägemas, kuidas tootjad on Hiinas kõrgematele hindadele reageerinud,“ ütles Capital Economicsi ökonomist Caroline Bain. „Alumiiniumi hind võib langema hakata, sest tundub, et Hiina võib järgmistel kuudel toota liiga palju alumiiniumit.“

Alumiiniumi keskmine tonnihind peaks olema sellel aastal 1685 dollarit. Praegu kaupleb alumiinium 1819 dollari juures ning nädalaga langes metalli hind 0,8 protsenti.

Nafta hind hakkas nädala lõpus tõusma

USA president Donald Trump võib üle kahekümnele Iraani ettevõttele kehtestada uued sanktsioonid, kirjutas Reuters, vahendab Äripäev.

Uudisteagentuuri teatel võivad uued sanktsioonid tulla seetõttu, et Teheran katsetas hiljuti ballistilist raketti. Uued sanktsioonid on koostatud nii, et need ei riku 2015. aasta Iraani tuumaprogrammi kokkulepet, mis tõi kaasa eelnevate sanktsioonide leevenemise.

Võimalikele uutele sanktsioonidele reageerisid nädala lõpus ka nafta hinnad. WTI toornafta hind kallines 1,1 protsenti ja Brent lisas 2 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 53,73 ja 56,75 dollarit.

Peale sanktsioonide tõstis naftahindu ka Venemaa energiaministeeriumi teade, et naftat tootvad riigid on vähendanud toodangut vastavalt detsembris sõlmitud kokkuleppele.

Naftahinnad on pärast OPECi ja sinna mitte kuuluvate riikide tootmiskokkulepet tõusnud peaaegu 15 protsenti. Eelmisel kuul vähendati naftatootmise päevast toodangut 1,4 miljoni barreli võrra.

Rotterdami 95 bensiini hind kallines nädalaga 3,8 protsenti 560,75 dollarini tonnist.

Autor: Nädal börsil