Käsitöösiidrit valmistav Siidrikoda sai hiljuti uue tootmishoone rajamiseks ehitusloa. Kopp lüüakse maasse juba tänavu, nii et uus õuna-aasta peaks ettevõtte juhi Sulev Nõmmanni sõnul algama juba uutes ruumides.
- Põlvamaal tegutseva Siidrikoja asutaja Sulev Nõmmann koos abikaasa Teaga. Ettevõte kaasas mullu lisaraha ja taotles PRIA-lt toetust, et tootmist laiendada. Foto: Margus Ansu/Tartu Postimees/Scanpix
Nõmmanni sõnul läheb Siidrikojal hästi. “Käed-jalad on tööd täis ja praegu võtab kogu aja tänavune õunasaak, mis on erakordselt rikkalik. Väga hea õuna-aasta lubab meil tõenäoliselt tõsta tootmismahtu ning tänu sellele laiendada ka toodete sortimenti,” tunneb Nõmmann rõõmu.
Siidrikojal on eesmärk jõuda ka eksporditurgudele ja selles osas juba läbirääkimised käivad. “Tuleb ära kasutada soodne turuseis – kui mõni aasta tagasi algas kohalike käsitööõllede buum, siis nüüd kogub selle kõrval järjest suuremat hoogu käsitöösiidrite populaarsus. Naturaalne õunamahl, mis on samuti meie tootevalikus, on alati olnud eestlaste lemmik,” märgib ta.
Läheb ehituseks
Siidrikojal on plaanis ka laieneda ja hiljuti saadi ehitusluba uue tootmishoone rajamiseks. Uue hoonega lisandub 1500 ruutmeetrit brutopinda.
“Tootmise laiendamise üheks sõlmküsimuseks on alati investeeringute finantseerimine, põhjendatus ja tasuvus. Tootmishoone kaasrahastamise otsust ootame praegu PRIAst. Taotlus on esitatud ja vastus peaks laekuma lähiajal,” ütleb Nõmmann.
Nõmmanni sõnul on ettevõttel valmis pandud ka paar alternatiivi, et vajadusel võõrvahendeid kaasata. “Praegu võime väita, et meil on väärtuslikke kogemusi, kuidas seda teha. Rahastamise küsimused on kavas lahendada oktoobri lõpuks ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on plaanis kopp maasse lüüa veel sel aastal,” märgib ta ja lisab, et ehitusperioodiks on peatöövõtja hinnanud seitse kuud. “Seega uus õunahooaeg peaks algama meil juba uutes ruumides.”
Turismimagnet nagu veinimõisad
“Uue hoone projekteerimisel oleme lähtunud sellest, et siidri ja õunamahla tootmisest võiks kujuneda põnev külastus- ja degusteerimiskeskkond, kus saaksime vastu võtta huvilisi ja turismigruppe,” loodab Nõmmann.
Tema sõnul on hea näide Lõuna-Euroopa veinimõisad, mida turistid ikka külastavad. “Selliseks võiks kujuneda ka meie tootmiskompleks Valgjärvel. Huvilised saaksid kaasaegset siidri-, õuna- ja mahlatootmist oma silmaga vaatamas käia ning tooteid kohapeal maitsta ja kaasa osta,” usub Nõmmann.
“Uute tootmispindade rajamine võimaldab meil toorainet ka märksa täiuslikumalt ära kasutada ja tuua turule täiesti uusi õuna baasil loodud tooteid. Näiteks käivad ettevalmistused, et hakata õunamahla pressimisjääkidest valmistama eriotstarbelisi püreesid, mis oleks arvestatava ekspordipotentsiaaliga uus toode. Ja mitte ainult naaberriikides, vaid üle kogu maailma kuni Kagu-Aasia riikideni välja,” räägib ettevõtte juht.
Töö Soome ja Šveitsi nimel
Ekspordiplaanid on ettevõttel suured ja läbirääkimised käivad praegu näiteks soomlastega. “Tõenäoliselt viivad ka tehinguteni. Ka Šveitsis töö käib. Šveits on rikas maa, kus hinnatakse looduslähedasi tooteid, aga turule pääsemine on väga keeruline. Õnneks on meie omanikeringis Šveitsi resident, kes kannab kogu läbirääkimiste raskust,” on Nõmmann lootusrikas. Ta on veendunud, et ettevõte suudab Euroopa turule oma toodangut pakkuda ja pärast mitu aastat kestnud arendustöid võib ettevõte toodangu kvaliteedis kindel olla. “Uus tootmishoone annab võimaluse täita ka suuremamahulist nõudlust,” ütleb Nõmmann.
Välisturgudele jõudmiseks tuleb ettevõttel läbida teatud arenguetapid. Näiteks saavutada toodete tuntus. “Tänavu olime selles osas väga edukad. Siidrikoda pälvis Inglismaal toimunud rahvusvahelisel siidrikonkursil International Cider Challenge 2016 hõbemedalid nii maitse kui ka tootedisaini eest. Siidrikoda tõi Eesti kui siidritootja maa esmakordselt rahvusvahelisel areenil n-ö kaardile. Kindlasti tuleb näha vaeva ja veenvalt tõestada, et edu pole ühekordne ja õnnelik juhus, vaid et mahud ja kvaliteet on pidevalt ka tulevikus tagatud,” märgib ta.
Mis on mis
OÜ Siidrikoda
Töötleb aiandussaadusi ja toodab siidrit.Asutatud 2011, loa siidri tootmiseks sai 2015 kevadel.Suuromanik ja juht Sulev NõmmannKaasas Fundwise’i ühisrahastusplatvormi kaudu 2015. aastal 93 200 eurot investeeringuteks, sellega seoses laienes ka osanike ring.Käive 2015. aastal 17 557 eurot.Puhaskasum mullu 942 eurot.Taotles PRIA-lt 344 142 eurot uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetust.Töötajad esialgu puuduvad.
Välisturgudele väljajõudmise üheks oluliseks etapiks on ka tõendus, et Siidrikoja tootmine vastab rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedijuhtimise standardile. “Ka selles osas on meil suur samm astutud ja Lloyd’s registri poolt 15. augustil 2016 Siidrikojale väljastatud ISO 9001:2015 sertifikaat kinnitab, et meie siidritootmine vastab nõutud standarditele,” on Nõmmann uhke.
Siidritootmine vajab tööjõudu
Nõmman lisab veel, et sarnaselt teiste tööstusharudega on ka siidritootmises puudu häid töötajaid.
“Tööjõudu ja järelkasvu on raske leida mitte ainult Lõuna-Eestis, vaid maapiirkondades üldiselt. Noored lahkuvad maapiirkondadest ja vananev elanikkond jätab meile üha vähem valikuid,” selgitab ta ning toonitab, et ka siidritootmine vajab noori andekaid ja erialaselt haritud tegijaid.
Abi teadlastelt
“Kaasaegne toiduainetetööstus ei ole võrreldav koduõlle pruulimisega kuskil keldris. Meid on aidanud tihe ja pikaajaline koostöö Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega, mille tegevuses osaleb palju väga häid fermentatsioonivaldkonna asjatundjaid, aga ka toidutööstuse erialade üliõpilasi, kes meie tootearendustegevuse baasil teevad oma kursuse- ja magistritöid,” jätkab ta.
Ta lisab, et ettevõtluspartnerina pakub Siidrikoda arenduskeskusele võimalust uusi teadmisi katsetada ja rakendada reaalses tootmises.
“Praeguseks on meie tootmises juba läbi viidud ka teiste ettevõtete katsetootmisi, kus uudsed lahendused on sündinud just meie seadmepargi koostöös arenduskeskuse laboratoorsete võimalustega. Meie siidritootmise peatehnoloog Rain Kuldjärv kaitseb üsna pea Tallinna Tehnikaülikoolis just siidri tootmise teemal oma doktorikraadi.”