Lihtsa tootega kaugele ei purjeta

Valmistoodetele orienteeritud kodumaise toidutootja Kulinaaria OÜ juhatuse liige Andres Heinver loeb eelmist aastat Eesti toidutööstusele ja ettevõttele kordaläinuks. Madalad toorainehinnad maailmaturul hoidsid ka lõpptoodete hinnad paigal.

“Samas, meie valdkonnas on marginaalid väikesed ja seetõttu peame olema efektiivsed kõigis oma tegevustes ning innovatsioon nii toodetes kui töötavades on edasiviiv jõud,” lausub ta. Palju on Heinveri sõnul tööd tootearenduses, sest inimeste teadlikkus aina kasvab. “Jätkuvalt investeerime igal aastal seadmetesse ja tehnoloogiasse. Murettekitav on tööjõu nappus, liinitöö ja vahetustes töötamine pole just kuigi popp.”

Moes on tervislikkus. Eesti toidutööstustel on Heinveri ütlust mööda toita 1,3 miljonit inimest, neil kõigil on oma maitse-eelistused, harjumused ning võimalused. Järjest enam räägitakse toitumise rollist meie tervisliku seisundi mõjutamisel ning seetõttu on Heinveri sõnul ka toidutööstused järjest enam pööranud tähelepanu toodete tervislikkusele. “Vähendatud on soola, suhkru ning rasvasisaldust, lisatud kasulikke baktereid, kiudaineid ning vitamiine, üle mindud looduslikele säilitusainetele jne,” loetleb ta.

Kulinaaria OÜ tootmine seisneb suuresti käsitöös ja võimaldab ettevõttel olla paindlik ning toota ka Eesti piirkondlikke eelistusi arvestades. Toit ei ole Heinveri sõnul enam midagi sellist, mille tarbimiseks peab ilmtingimata laua katma ja nautimiseks aega võtma. “Üha enam tooteid kolib pakenditesse, mida on lihtne kaasas kanda ja käigu pealt süüa.”

Lisaks soovivad inimesed, et iga toidukord oleks vaheldusrikas elamus. “See, et sööme eestimaist, ei tähenda enam ammu, et peaksime sööma ainult kartulit ja jahukastet. Lihtsate koduste roogade asemel on meie õhtusöögilaual idamaade või Vahemere maade köögikultuurist inspireeritud road,” räägib Heinver, kelle sõnul on Eesti tarbija vastuvõtlik uutele toodetele, kuid samas on tugev ka truudus vanade harjumuspäraste maitsete vastu.

Tarbijate ostujõud on kasvanud. Suurima käibega toidutootja HKScan Estonia juhatuse esimehe Teet Soormi hinnangul põhinevad lihatööstuse majandustulemused suurel määral põllumajanduslikul toorainel, näiteks elussigadel ja nende hinnatasemel. “Toidutoorainete hinnad olid juba 2014. aastal suures languses ning see suund jätkus nii eelmisel aastal kui ka selle aasta alguses. Siinkohal mängivad kahtlemata olulist rolli Venemaa impordikeelud,” ütleb Soorm.

Neil lihatööstustel, kelle müügist ei moodustanud liiga suurt osa Venemaale eksport, on kasum kasvanud, sest suurema lisaväärtusega toodete tarbijahindadesse jõuavad toorainete hinnamuudatused hiljem ja inertsiga. Seega võib Soormi sõnul öelda, et viimased kaks aastat on olnud Baltikumi lihatööstustele head aastad. Kasumid peaks olema märkimisväärsed, sest tarbijate ostujõud on pidevalt paranenud, kuid samas tooraine hinnad on langenud.

“Vertikaalselt integreeritud lihatootjad, nagu näiteks HKScan Estonia, kannavad oma põllumajandusliku tooraine hinnalanguse raskust ise ja meie jaoks pole viimaste aastate olukord soodne olnud,” tähendab Soorm. “Kokkuvõttes võib öelda, et tänavune aasta enam lihatööstustele nii lõbus ei tule, sest tootja- ehk toorainehinnad on olnud teisel poolaastal kiires kasvus ja marginaalid on suure surve all.”

Eesti sealiha puhul kiirendab Soormi sõnul asjade käiku jõudsalt leviv sigade Aafrika katk, mille tagajärjel on odava liha ja lihatoodete aeg selle aasta teisel poolel paratamatult läbi saanud. Soorm prognoosib, et 2017. aasta peaks tulema vertikaalselt integreeritud lihatööstustele hea, sest nõudlus on elussigade turul ületamas pakkumist, tootjahinnad on kasvutrendis ja ka lihatoodete hinnad jaekaubanduses peavad kasvama.

Väheeristuvate toodetega läbi ei löö. AS Põltsamaa Felix tegevjuhi Kaido Kaare sõnul muutuvad Eesti tarbijad igapäevastes valikutes järjest teadlikumaks. “Lihtsate ja mitteeristuvate toodetega enam kaugele ei purjeta. See paneb ka toidutööstusi pingutama innovaatiliste ja suurema lisaväärtusega toodete arendamise ning turuletoomise nimel,” sõnab ta. Kaare sõnul panustati eelmisel aastal suurema lisaväärtusega toodetele ja seda tehakse ka tänavu. Tema sõnul arvestatakse tootearenduses tarbijate kasvava vajadusega kohalike, funktsionaalsete ja tervislikumate toiduainete järele. “Lisaks teeme palju tööd toodete kasutamise lihtsustamiseks, olgu selleks siis lihtsalt avatav või kergem pakend,” lisab ta.

Pakendiinnovatsioonina ollakse Kaare sõnul kõigil Põltsamaa purgisuppidel, kapsastel ja köögiviljahoidistel võetud praeguseks kasutusele innovaatilise lihtsalt avatava purgikaane. “Selle kaane kasutuselevõtt 2015. aasta septembris kasvatas Põltsamaa kurgihoidiste müüke tervelt 30%,” rõõmustab Kaare.

Väljakutsete aasta. Premia Tallinna Külmhoone ASi juhatuse esimehe Aivar Ausi sõnul oli mullune suurte väljakutsete aasta. Hinnalanguse tingimustes ning enamikke sektoreid mõjutanud Venemaa embargost tingitud eksporditurgude otsingu tõttu tajus ilmselt enamus ettevõtteid Ausa sõnul senisest tihedamat konkurentsi. “See tähendab, et niisama vanast rasvast mõnusalt ära elada ei olnud võimalik – tarbijate tähelepanu ja eelistuse nimel oli vaja teha ülimalt tõhusat tööd,” räägib Aus.

Kodumaine tooraine ehk siis Premia mõistes koor oli Ausa sõnutsi saadaval küll madalama hinnaga, aga seda saatis ka kauplustes toiduhindade üleüldine langus, mistõttu olid enamjaolt ettevõtete käibed languses. “Palgasurve oli sellele vaatamata üle aastate jõulisem ning seetõttu otsivad ettevõtted aktiivselt võimalusi tõhustada tootmist. Praegused positiivsemad trendid piimasektoris võivad seega kaasa tuua tooraine kallinemise, mistõttu peavad kõik ettevõtted, ka Premia pingutama veelgi suurema efektiivsuse nimel,” jätkab ta.

Jäätiseturul Ausa hinnangul mullu olulisi muutusi ei toimunud. 2015. aasta tulemustes mängis tema hinnangul aga kõige suuremat rolli ilm, mis on jäätiseäris mõjukaim faktor. “See suvi juhtus olema küll vihmane ja külm, aga tegime palju tööd ja tänu sellele jäi ambitsioonikatest plaanidest täitmata ainult 1% – olematu suve kohta on see väga tugev sooritus,” leiab Aus.

Möödunud aasta oli Premia jaoks ka muutuste aasta. Vahetus juhtkond, mindi üle uuele maatriks juhtimissüsteemile, reformiti müügistruktuuri ja finantskontrollingut.

Uusi tegijaid tuleb juurde. OÜ Lihula Leib ning OÜ Pagaripoisid juhatuse esimees Meelis Pärn ütleb, et 2015. aasta oli konkurentsitihedam ja see tendents jätkub. “Järjest tuleb juurde uusi väiksemaid tegijaid, kes haaravad osa turgu. Kiirem, tõhusam, innovaatilisem jääb ellu. Süüakse järjest tervislikumalt, kuid väike saiake maitseelamuseks ja kook enda premeerimiseks on ikka kohane, nii et ikkagi ostetakse magusat,” ütleb Pärn.

Möödunud aasta oli Pärna hinnangul üldjoontes edukas. Kasvasid käive ja kasum. Valmis juurdeehitus, viidi lõpule saialiini automatiseerimine kuni pakkimiseni välja. “Meie ettevõtte jaoks oli see suur ettevõtmine. Kahjuks kõik ei saanud päris planeeritult valmis,” möönab ta.

Omanäolisus ja erilisus on trendikas. “Kasutatakse väga uuenduslikke maitseid. Samas ajast aega käibel olnud traditsioonilised tooted kindla kvaliteediga suurematest ettevõtetest ilmselt ei kao samuti mitte kunagi – vana hea kindel maitse on samuti alati OK,” naerab Pärn.

Eesti toiduainetetööstus ei ole tema hinnangul väga tugevatel jalgadel.

“Käsitööd on palju, palgad suhteliselt madalad ja automatiseerimine raske turu väiksuse pärast. Ainuke lahendus oleks spetsialiseerumine, mis kahandaks tootmiskulusid, ja seegi, et ettevõtted suudaksid leida ühiseid väärtusi koostööks,” leiab Pärn.

KOMMENTAAR

Sirje Potisepp, Eesti Toidutööstuse Liidu juhataja

Toidutööstuse üldist käekäiku mõjutas enim Venemaa sanktsioonidest tingitud keeruline turuolukord, mille tõttu tuli suurele osale toodangule leida uued turud ja toodangu realiseerimiseks hindu alandada nii sise- kui ka välisturgudel.

Enim mõjutas hinnalangus piima- ja lihatooteid, mille puhul oli oluliseks teguriks ka piimakvootide kaotamine Euroopa Liidus ja sigade Aafrika katku levik Eestis. Need tegurid jäävad sektorit mõjutama veel pikaks ajaks. Piima-, liha- ja kalasektori ekspordikäive vähenes aasta jooksul 87,5 mln euro võrra ehk 17%.

Vaatamata keerulisele turuolukorrale investeerisid toiduainetööstuse ettevõtted 2015. aastal 71 mln eurot, mis oli 18% rohkem kui eelmisel aastal. Kõige enam piimatööstused (15,5 mln eurot), moodustades 22% kogu toiduainetööstuse investeeringutest. Suur osa investeeringutest tehti ka liha- ja joogitööstuse ettevõtetes.

Sektori töötajate arv kasvas mullu 4% ,15 000-le. Nii nagu Eestis tervikuna, mõjutas ka toiduainetööstust 2015. aastal keskmise palga kasvu aeglustumine, mis tuleneb ettevõtete kohanemisest kasumite jätkuva kahanemisega.

Hea meel on selle üle, et jaekaubanduses püsib kodumaist päritolu toidukaupade osakaal küllaltki stabiilne. Emori andmetel on 59% kauplustes müüdavatest toiduainetest eestimaist päritolu ning 88% tarbijatest eelistab kodumaist kaupa.

Trendikusega minnakse liiale. Muret tekitavad aga inimeste toitumisharjumused, mis on järjest enam mõjutatud erinevatest trendidest, mitte teaduspõhisest lähenemisest. Tervise Arengu Instituudi ja nimekate toitumisteadlaste poolt on kaante vahele saanud uued toitumissoovitused, mille järgi tasuks juhinduda oma igapäevase toidusedeli jaoks valikute tegemisel. Märksõnadeks mitmekesisus ja mõõdukus.

Toiduainetööstuste omavaheline konkurents on tihe ning seda on näha ka poelettidel. Valik on mitmekesine ning püütakse täita väga erinevate soovidega tarbijagruppide ootusi nii koostise kui hinna osas. Samal ajal teeb murelikuks sotsiaalministeeriumi poolt välja käidud mõte suhkrumaksu kehtestamisest, mis muudaks kallimaks kõik suhkrut sisaldavad toidukaubad ning halvendaks oluliselt eestimaist päritolu toodete konkurentsipositsiooni nii sise- kui välisturul.

Sektor on juba viimased aastad võtnud suuna tervislikkuse suunas, kuid seda ei saa teha üleöö, sest vastasel juhul tarbija ei võtaks neid tooteid lihtsalt vastu. 

Tuginedes teiste riikide ebaõnnestunud eksperimentidele toidumaksudega saab vaid tõdeda, et tegemist on ühe erakonna ministri populistliku meetodiga riigieelarve täitmiseks.

Autor: Kairi Oja, kaasautor