Joost: koolid vajavad rohkem praktikuid

„Tegelikult oleks koolidel vaja rohkem praktikutest õppejõude. Kõrgkoolidega koostööd tehes näen, et personal koosneb inimestest, kes on selle kooli kunagi lõpetanud. Nad ei oma praktilist kogemust,“ ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud ja tootmiskorralduse õppekava väljatöötamise töörühma juht Ingrid Joost eile Targa tööstuse konverentsil toimunud arutlusringis, kus püüti leida lahendus tööjõu kvaliteediprobleemile.   

„Sama kehtib ka kutseharidussüsteemi kohta. Meil võivad koolides olla korralikud seadmed, aga kui õpetajad ei tunne kaasaegse tööstuse spetsiifikat, siis nendest seadmetest ei ole mingit kasu,“ märkis Joost.

Joosti sõnul tuleks juhtide kooli meelitamiseks koostada neile sobivamaid õppeplaane. „Plaane koostades tuleks arvestada, et näiteks poolteist tundi, kord nädalas ja seda kolme kuu jooksul. Ma arvan, et juhid leiavad selle aja, et kord nädalas loeng anda,“ ütles ta.

Tööstusseadmeid tootva IPTE Automationi tegevjuht Jaan Jeeberg lisas, et tema on tudengitele loenguid andnud. „Olen loenguid andnud, aga mulle anti rääkimiseks nii igav teema, et loengu lõpuks olid pooled tudengid läinud. Tuleks vaadata ka seda poolt, millistest teemadest rääkida ja kuidas seda täpselt teha, et need ei muutuks kuivaks ja igavaks,“ soovitas Jeeberg.

Tööjõuettevõtte Hansavest juht Rainer Paks lisas, et ettevõtete siseselt kompetentside tõstmine eeldab töötajate koolitamist. „Töötajaid tuleb koolitada ja sealt see kompetents ka tuleb,“ märkis Paks.

Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa sõnul tuleks ka inseneriharidus Eestis n-ö seksikamaks muuta. „Eesti osa oleks selle kiirenemisele kaasa aidata. Tuleks korraldada võistlus, kus tulevad kokku inseneride meeskonnad ja lahendavad mingeid probleeme. Ja mitte ainult tudengite meeskonnad, vaid ka ettevõtjad ja insenerid,“ soovitas ta.