- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri börsihind Eestis madalam kui Lätis
Elektri hind tõusis eelmisel kuul eranditult kõikides NPS-i hinnapiirkondades, olles paljudes piirkondades siiski märgatavalt madalam ajaloolisest keskmisest. NPS elektribörsi keskmine süsteemihind tõusis 37 protsendi võrra ja oli 13,05 eurot megavatt-tunni kohta.
NPS Eesti hinnapiirkonna keskmiseks hinnaks kujunes augustis 31,20 eurot megavatt-tunni kohta, kallinedes juuliga võrreldes 11 protsenti. Kerkinud hind tõi kaasa kodumaise tootmise suurenemise ning seeläbi tõusis Eesti elektritootjate panus Läti ja Leedu puudujäägi katmisel.
Soomes kasvas hind kuises võrdluses 13 protsenti 31,12 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus oli keskmine hind 46,40 eurot megavatt-tunni kohta, tõustes ligi viis protsenti. Seega oli elektri hind Eestis Soome omast vaid kaheksa senti kõrgem. Läti ja Leedu hind ületas Eesti hinda samas 15,20 euro võrra.
Päev-ette ülekandevõimsuste jaotamise järgselt oli võimsusvoog Eesti ja Soome vahel 710 tunnil suunatud Soomest Eestisse ning 34 tunnil Eestist Soome. Eesti ja Läti vahel oli võimsusvoog kõikidel tundidel suunatud Eestist Lätti. Eesti ja Läti vahelisest ülekandevõimsusest kasutati möödunud kuul ära 93 protsenti ning Eesti ja Soome vahel 53 protsenti. Eesti ja Soome elektri börsihinnad ühtisid augustis 99 protsendil tundidest. Eesti ja Läti hind oli samal tasemel vaid 28 protsendil ajast.
Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad tegid juulikuu hinnatõusu järel augusti alguses läbi korrektsiooni. Augustikuu teisel kolmandikul hinnakasv taastus ning ühiku hind ületas taas kaheksa euro piiri. Emissioonikvoodi kõrgeim sulgemishind oli augustis 8,34 eurot, madalaimaks sulgemishinnaks kujunes 7,76 eurot ühe tonni kohta ning keskmiseks hinnaks jäi 8,05 euro juurde ühe tonni kohta.
Finantstehingute põhjal Nasdaq OMX Commodities turul võib eeldada, et selle aasta septembrikuu keskmiseks elektrihinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas kujuneb 35,65 eurot ja neljanda kvartali keskmiseks hinnaks 38,15 eurot megavatt-tunni eest.
Augustikuu ülekandevõimsuste tulu Eesti-Soome ühendustel oli 53 000 eurot ja Läti suunal 6,70 miljonit eurot. Turuosalistele müüdud hinnariski maandamise instrumentide ehk Limiteeritud PTR-ide oksjoni aasta ja kuu toote hind jäi alla tegelikule hinnaerinevusele Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahel. Samas oli kvartali toote hind augusti tegelikust hinnaerinevusest kõrgem. Kokkuvõttes teenisid Limiteeritud PTR-e ostnud turuosalised augustis 1,17 miljonit eurot. Elering sai piiriülese võimsuse jaotamise tulu kokku 2,79 miljonit eurot.
Seotud lood
Sisemaine elektritarbimine kasvas tänavu maikuus aastases arvestuses neli protsenti 643 gigavatt-tunnini, kuid elektritoodang kukkus samas 13 protsenti. Tootmine langes vähenenud ekspordi ja suurenenud impordi arvel.
Juuli elektri hind oli jätkuvalt madalam 2012. aasta lõpuni kehtinud reguleeritud elektri hinnast. Eesti pakkumispiirkonna keskmine hind kerkis juulis juunikuuga võrreldes 2,93 protsenti.
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.
Enimloetud
2
Pingerivis 102 ettevõtet. “Tekstiilitööstuse populaarsus on mitu aastat langustrendis”
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Eesti omanikega firmadest parimal kohal Viljandimaa ettevõtja
Uus juht on AQ Lasertooli taustaga
Pingerivis 102 ettevõtet. “Tekstiilitööstuse populaarsus on mitu aastat langustrendis”
Palla Bolti ei märgiks, kui see börsile tuleks. “Pean rohkem lugu tööstusfirmadest”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele