Põhjamaade elekter vähendas sisemaist elektritootmist

Põhjamaade madal elektrihind on tingitud jätkuvalt heast hüdroressursi kättesaadavusest.

Juulikuu sisemaine elektritarbimine kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi, ulatudes 573 gigavatt-tunnini.

Taastuvatest allikatest toodetud elektri kogus oli võrreldes möödunud aasta sama perioodiga küll viieprotsendilises languses, kuid tuuleenergiast toodeti elektrit 39 protsendi võrra rohkem. Tuuleolud on tänavu olnud väga soodsad – Riigi Ilmateenistuse andmetel oli Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus enam kui pole võrra kõrgem kui aasta tagasi juulis. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaisest tarbimisest moodustas juulis sarnaselt juunile ligi 13 protsenti.

Eesti elektrisüsteemi läbis juulis 472 gigavatt-tundi Põhjamaiseid transiitvoogusid, mis on üle kahe korra enam kui eelmise aasta samal ajal. Seda võimaldab piisav ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel.

Lätis vähenes tarbimine aastases võrdluses kolm protsenti 538 gigavatt-tunnini ning tootmine kasvas samuti kolme protsendi võrra, moodustades kokku 304 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 56 protsenti, ülejäänud imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu. Sarnaselt Eestile kasvas oluliselt tuuleenergiast toodetud elektri hulk – 49 protsenti.

Leedus vähenes tarbimine viis protsenti 833 gigavatt-tunnini ning tootmine kümme protsenti 303 gigavatt-tunnini. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 33 protsenti, ülejäänud eksporditi Läti suunalt ja kolmandatest riikidest.

Balti riikides tervikuna langes elektritarbimine juulikuus kolm protsenti 1944 gigavatt-tunnini ning elektritootmine 24 protsenti 1177 gigavatt-tunnini. Juuli summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektritarbimisest 39 protsenti.

Põhjamaade tarbimismahud suurenesid võrreldes eelmise aastaga kolm protsenti, ulatudes 25,7 teravatt-tunnini ning summaarne elektritoodang kasvas viis protsenti 27,9 teravatt-tunnini. Elektritootmine oli võrreldes möödunud aastaga suurem Rootsis ja Soomes, kus toodang kasvas peamiselt hüdroenergia toel.