Metallitööstuse hea palk ja kindel töökoht meelitab vähe huvilisi

Metallitöötlusettevõtte OÜ AQ Lasertool tegevjuhi Tarmo Luhaääre kinnitusel on nõudlus metallitöö ja mehhatroonika haridusega inimeste järele väga suur ja iga aastaga järjest kasvanud. AQ Lasertooli Pärnumaa tehases oli veel 2010. aastal sellise haridusega inimeste ametikohtade arv 87, kuid on tänaseks kasvanud 150ni kogu tehase 250 inimeselisest töötajaskonnast. „Tänase seisuga palkaksime sobiva hariduse ja vastavate kogemustega kohe 10 inimest lisaks,“ lubas Luhaäär.

Sama kinnitas ka metallitööstusettevõtte OÜ CUTform personalijuht Piret Merimaa. 2011. aastal alustanud ettevõtte töötajate arv on nelja aastaga kasvanud 17-lt 100ni. Kliendibaas aga kasvab ja mitmekesistub klienditellimuste maht. „Järgmistel aastatel on kavas kasvatada nii masinaparki kui ka tööstuspinda. See tähendab, et vajame jätkuvalt uusi kompententseid metallitöö tegijaid,“ rääkis Merimaa.

CV-Online turundusjuht Heikko Gross rääkis, et tootmise ja töötlemise valdkonnas saab tänasel päeval rääkida pigem töökäte puudusest. Masina- ja metallitööstuse eriala omandanud ja eriti veel töökogemusega töötajad saavad reeglina tööd ning tootmise ja töötlemise eriala tööpakkumiste arv on viimastel aastatel kerges stabiilses kasvus olnud, selgitas Gross. Kiiremini kasvas tööpakkumiste arv tootmise valdkonnas tema sõnul pärast majandussurutist aastatel 2012 ja 2013, millal tõenäoliselt hakkasid tootmismahud taas kasvama pärast madalseisu majanduses. „Siis võis aastatagusega võrreldes täheldada ka 20-30% tööpakkumiste arvu kasvu. Viimastel aastatel on pakkumiste arvu kasv jäänud pigem 10% piiresse,“ analüüsis ta CV-Online andmeid sektori tööjõuturu kohta.

Kumbki majanduslikult edukas ettevõte ei ütle, et nad viljeleksid tööjõupuuduse olukorras töötajate üleostmisega teistelt ettevõtetelt. Pigem tegeletakse ise väljaõppe korraldamisega. Luhaäär selgitas, et uute töötajate leidmiseks kuulutatakse internetiportaalides ning kohalikes meediaväljaannetes. Kuna vastavate erialade inimestest on suur puudus, siis on aastaid ise uusi töötajaid välja koolitatud. „Viimasel ajal oleme teadlikult otsinud õpipoisse, kellest koolitada potentsiaalne tehnik või spetsialist. Kahjuks noored on väga püsimatud ja seetõttu tuleb protsessi tihti alustada uuesti algusest,“ nentis Luhaäär.

Sarnast meetodit töötajate leidmiseks kasutab ka CUTform. Olles leidnud sobivate tõekspidamistega inimese, kes mõistab oma töö olulisust tootmisprotsessis ja tahab oma tööd hästi teha, viiakse talle vajadusel läbi täiendkoolitus. „Vajalik inseneripädevus on meie ettevõttes olemas,“ kinnitas Merimaa.

Õppeasutustel raskused õppurite leidmisegaVajalik erialaharidusega töötajaskonna pealekasv peaks tulema õppeasutustest. Paraku on kutseõppeasutused õppurite leidmisega samasugustes raskustes kui ettevõtted töötajate värbamisega. Tallinna Tööstushariduskeskuse õppedirektor Mirje Burmeister tunnistas, et mehaanika ja metallitöötluse õppekavarühmadesse on vastuvõtukonkurss olnud läbi aegade kasin. Mõningane populaarsuse kasv oli aastatel 2009-2011, mis oli Burmeisteri hinnangul tingitud uutest õppekavadest, mis võimaldasid keskkooli järgselt omandada uusi kutseid. Kuid viimastel aastatel on õppida soovijate huvi taas muutnud leigemaks ning konkurss õppekohale langenud alla ühe.

Võrumaa Kutsehariduskeskus on just tänavu kõik õppekavad uued. Kuid õppetalituse juhataja Terje Kruusalu nentis: „Tundub, et sellel aastal ei laeku sisseastumisavaldused mehaanika ja metallitöötlemise erialadele nii kiiresti kui tavaliselt.“ Augusti keskel oli veel kõikidele erialadele vabu õppekohti. Arvestades metallitööstusettevõtete juhtide juttu üha kasvavast tööjõuvajadusest, siis ei ole üllatav ka Kruusalu väide, et nende kooli lõpetajad saavad 100% tööle. „Ja reeglina õpivad hiljem ka edasi,“ lisas ta. „Iga aastase küsitluse tulemused näitavad, et lõpetajatel läheb hästi ning nad on rahul nii töökoha kui palgaga.“

Ka Tallinna Tööstushariduskeskus viib 6 kuud pärast kooli lõpetamist läbi küsitluse. 2014. aasta kevadel mehaanika ja metallitöötlemise eriala lõpetanutest oli poole aastaga erialasele tööle jõudnud 55%. Seda oli mõnevõrra vähem, kui varem, kuid Burmeister lisas, et vastukaaluks oli selle eriala lõpetanute hulgas kooli keskmisest kõrgem edasiõppijate osakaal – 25% lõpetajatest õppis edasi. Kõikidest Tööstushariduskeskuse lõpetajatest asub peale lõpetamist erialasele tööle ligikaudu 60% õpilastest. „Kusjuures majanduse elavnemisega peale kriisi on tööle rakendumine vähenenud, kuna tööjõudefitsiidi tingimustes leitakse tasuvamaid rakendusi ja seda eeskätt nõrgema õppetulemusega noorte puhul,“ nentis Burmeister.

Metallitööstuses teenib üle keskmiseEttevõtted lubavad siiski, et ka metallitööstuses on võimalik teenida korralikku palka. „Võime öelda, et meie ettevõtte töötajaskonna keskmine palk on meie piirkonnas väga konkurentsivõimeline,“ lubas Luhaäär AQ Lasertooli kohta.

„Metallitööstuses tegutsejatel on suured võimalused karjääri teha ning hästitasustatud ametikohal töötamiseni areneda,“ lisas omaltpoolt Merimaa.

Gross võttis aluseks Eesti suurima palgauuringukeskkonna Palgad.ee, mille põhjal võib öelda, et palgataseme osas on enamikel mehaanika ja tootmise positsioonidel palk üle Eesti keskmise ja on valdavalt tõusutrendis. „Seda mõjutab töökäte nappus. Ei saa küll öelda, et tegemist oleks erandliku valdkonnaga või välja tuua erakordselt kõrget töötasu kasvu, kuid see valdkond ei jää silma ka negatiivse tulevikuväljavaate poolest,“ ütles Gross. Ta soovitas noortel kõige enam mõelda sellele, et tulevikus võtavad masinad üha rohkem lihttöid üle ning tasub olla võimalikult lähedal tootmisprotsessi IT-tehnilisele poolele, sest nii-öelda tarka tööd tuleb juurde.

 

ÜKS KÜSIMUS

Mis on noorte vähese huvi põhjus metalli- ja masinatööstuse erialade vastu?

Tarmo Luhaäär,

AQ Lasertool tegevjuht

Suurimaks probleemiks on inimeste teadmatus. Igal aastal külastavad meie tehaseid erinevad grupid, kes üldjuhul annavad tagasisideks, et nad ei kujutanud ettegi, kui puhas ja kontrollitud on metallitööstus. Koostöös alaliitude, haridusasutuste ning kohalike omavalitsustega peame veelgi rohkem pingutama, et reklaamida meie tööstusharu ja viia inimesteni teadmine, et metallitööstus ei ole midagi koledat ja ohtlikku.

Piret Merimaa,

CUTform personalijuht

Riiklikul tasandil propageeritakse ja populariseeritakse hetkel kindlaid erialasid, mille hulka tööstus paraku ei kuulu. Sellest tulenevalt ei oma noored piisavalt metalli-ja masinatööstust puudutavat infot. Riigil tuleb tõsiselt kaaluda, kas on mõistlik keskenduda vaid mõne kitsa valdkonna eelisarendamisele. Tuleb suuta ette näha, millise valdkonna spetsialiste vajab Eesti mitte üksnes paari, vaid kümne – viieteistkümne aasta pärast. Samuti tuleb noorteni viia teadmine, et juba täna kasutab tööstus laialdaselt IT-rakendusi – seda nii robotite seadistamisel, masinatele programmide kirjutamisel kui ka kvaliteedikontrolli teostamisel.

Mirje Burmeister,Põhiline müüt on, et töö on must, füüsiliselt raske ja üksluine - vajutad päevad läbi masina nuppu ja tõstad detaile ühest kohast teise. Kokkuvõttena ei tea noored millist tööd antud valdkonna spetsialistid teevad ja millised nõudmised on erialal töötavatele isikutele – puuduvad edulood ja positiivne imago.

Tallinna Tööstushariduskeskuse õppedirektor

Terje Kruusalu,Võib olla ei ole noortel ettekujutust, et tootmisettevõtted pakuvad väga häid töökohti ning korralikku palka. Töökeskkond ei ole kindlasti  õline ehk must, vaid noori ootavad kaasaegsed seadmed ja tehnoloogiad, kõrge töökultuuriga ettevõtted ja võimalus olla väärt spetsialist, keda ettevõtted vääriliselt tunnustavad. Masina- ja metallitööstus on tugev ja kasvav majandusharu.

Võru Kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja

Heikko Gross,Miks noored masina- ja metallitööstuse eriala nii agaralt õppima ei lähe nagu mõnd pehmemat eriala, on keeruline küsimus. Üks võimalik põhjus on valdkonna prestiižsus ning ka kutseõppe maine. Tahes-tahtmata mõjutab see noorte otsuseid. Igapäevaselt kuuleme ajakirjandusest IT-valdkonna spetsialistide nappuse kohta, vähem aga tootmise ja töötlemise valdkonna samadest probleemidest. Samuti on juba mantraks saanud IT-valdkonna kõrge palgatase (mis kindlasti ei ole kohe reaalsus koolipingist tulnud noorele). Kogu selline informatsioon mõjutab noorte otsustamisprotsessi.

CV Online turundusjuht

Teine tahk on hariduslik taust – osad tootmise ja töötlemisega seotud erialad eeldavad tugevat reaalteaduste põhja. Nende inimeste hulk on piiratud ja paljud õppeasutused püüavad mainitud noori endale meelitada. Kuidagi peaks saama noorte pähe vähemasti seemne, et tootmise ja töötlemisega seotud erialasid võiks minna õppima. Kardetavasti pole see mõte paljude noorte peast lihtsalt läbi käinud.

 

Allikas: Palgauuringutekeskkonna Palgad.ee küsitluses antud vastused viimase aasta jooksul.

PANE TÄHELE 

Mida õpetavad kutsekoolid

Tallinna Tööstushariduskeskus

• Põhikooli baasil IV tasemel -  metallitöötlemispinkidel töötaja ja keevitaja eriala• Keskkooli baasil IV tasemel - arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, osaoskuskava• MIG/MAG keevitaja• Jätkuõppekava V tasemel -  robotitehnik

Õpilasi võetakse vastu septembri lõpuni. Edaspidi hinnatakse vastuvõtmise võimalusi individuaalselt - kui on vabu kohti ja olemas erialane töökogemus, siis võib olemasoleva õpperühmaga liituda hiljemgi.

Võrumaa Kutsehariduskeskus• Põhihariduse baasil metallitöötlemispinkidel töötaja eriala. Omandatakse kutsekeskharidus, õppeaeg 3 aastat.

• Põhi- või keskhariduse baasil:• keevitaja (osakutsega poolautomaatkeevitaja),  õppeaeg 1 aasta;• APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, õppeaeg 0,5 aastat (töökohapõhine õpe).• Kõige kõrgema kutsehariduse taseme (kutseeriharidus 5. tasemel) saab omandada, õppides esmaõppes metallide töötlemise tehnik-tehnoloogiks. Õppima asumiseks on vajalik keskharidus.• Kui on olemas 4. või 5.kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavad kompetentsid (tõendab kutsetunnistus samas valdkonnas või antud valdkonnas töötamine) ja keskharidus, saab ennast täiendada jätkuõppes:• metallide töötlemise tehnik-tehnoloog, õppeaeg 1 aasta;• metallitöötlemispinkidel töötaja (spetsialiseerumine APJ treipingi töötaja), õppeaeg 0,5 aastat.

Õpilaste vastuvõtt toimus 21. augustini.