Elektrilevi juht: elektrifirmad kardavad konkurentsi

Mere sõnul teeb Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) meedias kriitikat Elektrilevi investeeringutele ajal, kui käivad läbirääkimised - nii tahetakse tema hinnangul saada ehituslepingute tüüptingimuste olulist lõdvendamist.

„EETEL on kritiseerinud Elektrilevi hangete tingimusi ka seetõttu, et need aitavad turule uusi tublisid tulijaid ja soodustavad konkurentsi," kommenteeris Mere.

"Elektriehitusturu mahud ja tööde hinnad on olulises languses, sest märgatavalt on vähenenud eurorahade toel läbiviidud teedeehitus, samas on konkurents kasvanud. Viimase aasta jooksul on ehitushinnad langenud üle 20 protsendi.“

Mere ütleb, et EETELi kriitika on tendentslik ega arvesta elektrivõrgu planeeringute süsteemset pikaajalist arengut. „10 objekti Harjumaalt, mille EETEL märgukirjas välja toob, moodustab veidi üle protsendi kogu Elektrilevi aastasest töökindlusinvesteeringute mahust,“ tõi ta näite. „Selle põhjal ei saa teha lõplikke järeldusi Elektrilevi investeeringute efektiivsusest."

Konkurentsiamet tellis Mere sõnul mullu Elektrilevi investeeringute kohta sõltumatu ekspertiisi, mis jõudis sellistele tulemustele:

on positiivne, et Elektrilevi teeb tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega;ettevõttes on paigas protseduurireeglid, vastutusalad, vastutuspiirid, struktuurid, mis loovad eelduse investeeringute otstarbekaks läbiviimiseks;Elektrilevi lähenemisviis võrgukooslustele on süsteemne ja edumeelne.

Mere selgitas, et Elektrilevi arvestab võrku planeerides üle-eestilist vaadet, samas lahendades ka probleeme, mis on tekkinud näiteks linnaümbruse asulate plahvatusliku kasvuga. „See nõuabki teatud juhtudel suhteliselt uue elektrivõrgu ümberehitamist. Kasutuskõlblikud materjalid, näiteks alajaamad, lähevad taaskasutusse. Oskame arvestada juba kehtestatud planeeringutega, kuid töötame ja planeerime maailmas, kus muudatused on elu loomulik osa,“ selgitas ta.

Elektrilevi investeeringud võivad olla rünnatavad kitsas vaates, kuid koostöös Eesti ja Soome ülikoolidega on nad vaadanud perspektiivi, mis pole mitte viis või kümme aastat, vaid ulatub 30-40 aasta kaugusele, rõhutas Meri.