Liviko lõpetas töölepingu 18 inimesega ja läheb üle osalisele tööajale, sest riiklik maksupoliitika ei lase keskenduda ekspordiprobleemidele, ütles ettevõtte juht Janek Kalvi.
Alkoholiaktsiisi hüppelise tõusu tõttu koondas AS Liviko eile 12 inimest ning lõpetas aasta lõpu seisuga töö- ja töövõtulepingu veel kuue inimesega – kokku kaotas töö 18 inimest. Samuti viib Liviko kogu tootmise terveks 2015. aasta esimeseks kvartaliks üle osalisele tööajale, vähendades tööaega tehases kolmandiku võrra.
„Valitsuse alkoholipoliitika on pöördunud otseselt Eesti tootjate konkurentsivõime kahjustamisele – sagedane, suur ja raskesti prognoositav alkoholiaktsiisi tõstmine on saanud töötajate koondamise ja osalisele tööajale ülemineku näol esimesed tõsisemad tagajärjed. Eesti rahvusliku alkoholitööstuse järjekindlad hävitamise katsed ei vähenda paraku absoluutalkoholi tarbimist, vaid jagavad lihtsalt turgu ümber kange alkoholi tootjatelt lahja alkoholi tootjatele ja kodumaiselt kapitalilt väliskapitalile,“ ütles AS Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Liviko ei saa keskenduda ekspordiprobleemide lahendamisele, sest Eesti riik rakendab mõtlematult ellu maksumuudatusi, millel on negatiivne mõju majanduskeskkonnale, teatas ettevõte. Praegustes globaalmajanduslikes oludes ei ole ettevõtluskeskkonna järsku halvenemist koduturul võimalik kompenseerida kiire kasvuga eksporditurgudel.
„Kange alkoholi tootjaid ja alkoholi maaletoojaid ei kaasata aktsiiside tõstmisele eelnevale otsustusprotsessi juba ammu ning isegi väikesed, kuid ettevõtjatele olulised ettepanekud, mis aitaksid aktsiisitõusudega kaasnevat keerulist olukorda pisutki leevendada, on probleemi olemusse hetkekski süvenemata kõrvale heidetud,“ ütles Kalvi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vastukaaluks valitsuse plaanile tõsta 2016. aastast erakorraliselt alkoholiaktsiisi kavandab AS Liviko oma äritegevuse senisest suuremat suunamist Läti kaudu.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.