Elektri kõrge hind pärsib Eesti tööstuse konkurentsivõimet

„Rahvusvaheline konkurents sunnib ettevõtteid otsustama, kuhu paigutada oma energiat tarbiv tööstuslik tootmine. Kas inves¬teerida Euroopasse – siis millisesse liikmesriiki või hoopis väljapoole Euroopa Liitu? Vastus sõltub sellest, kus on tootmise kogukulu (s.h. elektri tarbimise kogukulu) kõige odavam,“ lausus Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare.

 Elektritööstuse Liidu poolt koostatud raporti (elektri võrgutasude ja riiklike maksude mõjust konkurentsivõimele) tutvustamisel nõustuti, et Eesti tööstuse jõupingutused kompenseerida kõrgemad elektrikulud läbi pideva energia¬tõhususe parandamise põrkuvad vastu füüsilist piiri, samas suurendavad konkurendid järjepidevalt oma energiatõhusust ning seetõttu on Euroopa tööstusel sageli majanduslikult mõistlikum investeerida väljaspool Eestit asuvatele turgudele.

Raporti järeldus oli, et seda survet on võimalik vähendada, kui eemaldada tööstustarbijate elektritarbimisega seotud kuludest sisuliselt põhjendamata komponendid, sest eduka energiapoliitikaga Euroopa riigid on kohaldanud poliitikameetmeid kulu¬tõhusalt, vältides ülemääraste kulude suunamist suurema elektritarbimisega tarbijatele.

 „Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime jaoks on oluline, et võrgutasude, maksude ning toetuste rahastamisega seotud kulud ei langeks liiga suures ulatuses suurtarbijate kanda, kellel on võimalik valida riiki, kus elektrit tarbida,“ sõnas Vare. „Eesti võiks olla tööstuste jaoks pikaajaliselt konkurentsi¬võimeline asukohariik. Täna kehtiv regulatsioon seda ei võimalda.“ Energeetikaklubi toetas raportist toodud sõnumit, et Euroopa parima praktika alusel tuleks elektritööstusel endal võrguteenuste hinnakujunduses vähendada suurtarbijate poolt väiketarbijate eest makstavat võrgu¬kulude osa. Samuti nõustuti raporti järeldustega, et Eesti tööstuse konkurentsivõime parandamiseks on riigil võimalik vähendada taastuvenergia toetustest tekkivat kulu ehk taastuvenergia tasu ning elektriaktsiisi määrad tuleks kehtestada regressiivsuse põhimõtte alusel. Antud praktikat kasutavad elektrimahukat puhast ja nutikat tööstust edukalt arendanud Euroopa riigid, et soodustada investeeringuid, luua uusi töökohti ja tõsta majanduskasvu. Energeetikaklubi tõdes kokkuvõtvalt, et konkurentsivõimelist majandust ei saa Eestis arendada ilma jätkusuutliku ja majanduslikult põhjendatud energeetikata.