Kuhu peaks Eesti ekspordivedur liikuma?

Angela Merkel mainis hiljuti, et oleme Euroopas kõik ühel arvamusel, et vajame majanduskasvu. Erinevused peituvad vaid selles, kuidas soovitud kasvu saavutada. Loomulikult tuleb igal riigil ja  ka ekspordiga tegeleval ettevõttel  töötada välja just enda jaoks sobivad strateegiad ja lahendused.

Eesti avatud majanduse jaoks seisneb jätkusuutlik majanduskasv ekspordi arendamises, mis võimaldaks teenida suuremat kasumit ja maksta euroopalikumat palka. See aitab hoida ja arendada tööjõudu Eestis. Võlgu elamisega ja selle arvelt siseturu elavdamisega (läbi kasvava impordi osakaalu) lahendaksime mõneks ajaks ära küll majanduskasvu mured (nagu perioodil 2004-2007), kuid see maksaks tulevikus valusalt kätte madalama kasvu näol.Laenatud raha tuleb kunagi ikka tagasi maksta suures osas ekspordituludest.  Kergema vastupanu teed minek tähendab kõrgemaid laenuintresse, mis täna on Eestis mitmest Euroopa riigist konkurentsivõimelisemad. Kokkuvõttes jääks tulevastele põlvedele suuremad võlad ja seega lihtsalt vähem raha, et investeerida haridusse ja heaolusse.Globaliseerumine

Ühe selge trendina joonistub edukate eksportivate riikide puhul  välja eksporditurgude mitmekesistamine, mis on osa globaliseerumise protsessist. Konkurentsis püsimiseks on  paratamatult vaja kasvatada tegevusmahtusid. Näiteks mahule orienteeritud piimatööstuses ei ole võimalik konkureerida ilma ekspordikanaleid omamata.  Tuleb pidavalt otsida viise kuidas arenduse, tootmise ja turustamise ahelas toodangule lisandväärtust lisada. Teiseks võimaldab eksporditurgude hajutamine maandada eksportööride riske ja teenida vahest ka kõrgemaid kasumimarginaale. Euroopa edukad eksportöörid laiendavad täna tegevushaaret Ameerika kõrval kaugematele turgudele sh Aasiasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse.Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks on kahtlemata kõige olulisemad kaubanduspartnerid lähinaabrid. Samas muudab see Eesti ekspordi haavatavaks välisšokkidele, sest lähiturud reageerivad tihti vägagi sarnaselt. Näiteks eeskätt Venemaa majanduse langus või sanktsioonid puudutaksid  olulisel määral Soome ja teiste Balti riikide majandusi. Viimaste osakaal koos Venemaaga (12% kaubaekspordist) moodustab kokku ca 45 protsenti Eesti kaubaekspordist. Kuigi keskeltläbi on eksport kaubaartiklite mõistes suhteliselt hästi hajutatud, on lähinaabrite osakaal märkimisväärne.Ekspordi haarde laiendamine

Ekspordi turgude mitmekesistamine Skandinaavia riikide kõrval muude kõrgema elatustaseme ja kiirema kasvuga turgudele lisaks ebamäärases keskkonnas stabiilsust. Eesti on seni teenimatult tagasihoidlikult esindatud  näiteks Saksamaa, Suurbritannia, Šveitsi aga ka suurmajanduse USA turul. Selle taga on küll mitmeid objektiivseid tegureid  nagu piiratud ressursid, lihtsamad võimalused saavutada edu lähiturgudel, aga vahel ka vähe omavahelist koostööd turutõkete ületamiseks ja tagasihoidlikumad ambitsioonid. Uute turgude hõivamine kujutab alati uusi riske ja seda eeskätt kaugemate turgude hõivamisel.Teiselt poolt ei saa kõrvale jätta kiiremalt kasvavaid arenevaid turge. Näiteks Saksamaa autotootja BMW müüb hoolimata Aasia suurmajanduse jahtumisest vähemalt iga viienda uue auto Hiinasse. Eesti on ettevõtjaid,  kes riske trotsides ekspordivad Kasahstani, Ukrainasse aga ka Jaapanisse ning teevad seda edukalt. Riskide juhtimine (sh krediidi- ja valuutariski) osas aitab parandada projektide riskide ja tootluse suhet. Mitmed Euroopa eksportöörid on kogenud viimasel ajal euro tugevnemise mõju.Eestis leidub üha rohkem häid näiteid turutõkete ületamisest  ja  uute turgude hõivamisest. Näiteks mõned Eesti puitmajade tootjaid ja arhitektid teevad täna esimesi katsetusi Suurbritannia turul. Suuremale turule investeerimine võimaldab edu korral laiendada märkimisväärselt kliendibaasi ja laiendada koostööpartnerite ringi.Tähelepanu köidavad tugevama tööturuga riigid

Globaalmajandus on täna veel ebaühtlase kasvuga ning jõulisemalt kasvavad eeskätt  riigid, mida veab eratarbimine. Seega tasub potentsiaalsete turgude valimisel kindlasti konkurentsivõime kõrval hinnata tööturu väljavaadet. Tööhõive ja rahvastiku arvu kasv on kahtlemata kaks näitajat, mis viitavad arenevale turule. Soome kasvu  piiravad eesolevatel aastatel mitmed struktuursed probleemid, samas Rootsi puhul on Nordea hinnangul väljavaade märksa jõulisemaks majanduskasvuks. Seega saab vaid tervitada osade Eesti ehitusettevõtete plaane laiendada ekspordi tegevust Balti riikide ja Soome kõrval näiteks Rootsi ja Norra turule. Tasa ja targu jõuavad arendada koostööd Saksamaa ettevõtetega need, kelle haare on globaalsem (IKT ja elektroonikasektori lipulaevad). Kahtlemata pole valiku tegemine kunagi lihtne, sest olulisel kohal on mitmesugused turutõkked ja muutuv konkurentsi situatsioon.Tulevik peitub teadmistepõhisel lisandväärtusel

Eesti IKT sektori tugev potentsiaal võimaldab tõsta lisandväärtust muudes sektorites. Teenuste sektor on täna üks kiiremini kasvavaid harusid Skandinaavias. Euroopa vananeva rahavastiku taustal võiks Eesti kestvaks tiigrihüppeks kujuneda meditsiiniteenuste eksport. Nutikas teenus ja toode, mis läbi oskusliku turunduse on suunatud üha rohkem globaalsele tarbijale, iseloomustab tulevikus üha rohkem ekspordi gaselle. Eestil on vähe tooraine ressursse, mida vaja targalt kasutada, samas palju potentsiaalset teadmistepõhist eksporti, mida arendada.