Krimmi kriisi valguses ekspordib Venemaa aina rohkem naftat Hiinasse, mistõttu Euroopa on sunnitud leppima kulukama impordiga ja USA sõltub üha enam Lähis-Idast.
Hiina on teatanud nõusolekust osta lähiaastail Putini Venemaalt rohkem kui 340 miljardi dollari eest toornaftat. Bloombergi teatel on Euroopa ja USA sanktsioonide tõttu tõenäoline kahe riigi majandussidemete tugevnemine.
Ligi 30 protsenti gaasist Venemaalt tarniva Euroopa jaoks on vähe jätkusuutlikke alternatiive. Maailmaturul muutub haavatavamaks ka USA, mis isegi pärast põlevkivibuumi impordib 40% oma toornaftast. Seda on 10,6 miljonit barrelit päevas.
Samuti on alternatiivid Vene toorainetele seotud suurte väljakutsetega. Näiteks Kanada naftaliivad saastavad keskkonda rohkem kui enamik traditsioonilisi alternatiive ja viimase kümnendi suuremad naftaleiud on lõksus sügaval Brasiilia ja Lääne-Aafrika vetes.
„Te näete, kuidas venelased proovivad müüa ja kuidas Aasia kliendid saavad suuri soodustusi,“ ütles PKVerleger LLCi energeetik Philip Verleger, kelle hinnangul saavad kõige valusama löögi justnimelt Euroopa riigid, sest peavad Venemaast sõltuvuse vähendamise nimel leppima kõrgemate gaasihindadega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Metallitööettevõte Danival MW investeeris kaks aastat tagasi tootmisvõimekuse kasvatamiseks ligi 1,5 miljonit eurot uutesse tööpinkidesse ning juhatuse liikme Rainer Danieli sõnul võib täna juba öelda, et julge samm tasus end ära.