CV Keskus viis novembris läbi iga-aastase Eesti tööturu-uuringu, millest selgus, et 38% ettevõtetest kavatseb lähikuudel palku tõsta.
Eesti kesiste palkade üle on viimasel aastal meedias korduvalt arutletud. Inimeste rahulolematust oma palkade üle on näidanud ka CV Keskuse uuringud. Neist on selgunud, et 40 protsendil inimestel puudub igasugune motivatsioon oma tööd jätkata, 75% oleksid nõus töötama välisriigis ning 86% inimestest käivad haigena tööl, et palgas mitte kaotada.
„See statistika näitab, et heade töötajate hoidmise nimel tuleb Eesti ettevõtjatel rohkem pingutada. Vastasel juhul meelitavad naaberriikide tööpakkujad kvalifitseeritud tööjõu suurema palganumbriga endale ning seeläbi kannatab Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Surve palkade tõstmisele on märgatav ning seepärast võib järgmise aasta üheks märksõnaks pidada kvalifitseeritud töötajate hoidmist,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil.CV Keskuse tööturu-uuringust selgus, et 38% ettevõtetest kavatseb järgmise kuue kuu jooksul palkasid tõsta. Suurima tõenäosusega on palgatõusu oodata toitlustuse, infotehnoloogia/e-kaubanduse, tervishoiu ning sotsiaaltöö valdkondades. Palkade tõstmise nendes sektorites tõi välja rohkem kui 45% vastanutest.Infotehnoloogia/e-kaubanduse valdkonna palgatõusu suuruseks planeeritakse 10-20%, toitlustuse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas kuni 10%.Võrreldes 2012. aastaga on planeeritav palgatõus suurenenud 12%. Palgatõus on aktuaalsem suuremates ettevõtetes ning tulenevad peamiselt ettevõtte headest majandustulemustest. Palkade langetamist planeeritakse aga enim elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning palgalanguseks ennustatakse alla 10%.Palkasid kavatseb langetada kokku vaid 1% vastanutest. Aasta varem kavatses palkasid langetada 3% vastanutest.
Seotud lood
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.