Esimesed suurtootjad pürivad mahetootjaks

AS Salvest valmistab juba mõnda aega kogu oma toodangu vaid kohalikelt talunikelt varutud toorainest, hiljuti tehti algust ka mahetoodete valmistamisega. Potentsiaali nähakse enim just lastetoitude turul, millest Salvesti Põnni nimelisele toidusarjale kuulub umbes kolmandik. "Imikutoitude segment on see, kus me näeme reaalset nõudlust mahetoodete järgi," ütles ASi Salvesti juhatuse liige ning tegevjuht Lauri Betlem. "Teeme aktiivselt tööd, et järgmisel aastal tulla turule Põnni mahedate imikutoitudega."

Salvesti tootmine on juba mahedana sertifitseeritud, st ettevõttel on õigus märgistada oma tooteid mahetoote märgiga. Seni on aga mahetooteid tehtud siiski vaid tellimustööna, näiteks on ühele partnerile toodetud mahedat astelpajumoosi. "Tõsi, Salvesti enda kaubamärgi all täna veel ühtegi mahetoodet poes saadaval ei ole," ütles Betlem.

Betlem on seisukohal, et kui nõudlus mahetoodete järele kasvaks, hakkaksid ka tööstused neid rohkem tootma ja talunikud rohkem mahedat toorainet kasvatama, mis tooks lõpuks ka hinnad alla.

AS Leibur on mahetoodete tootmist kaalunud, kuid selle kasuks pole veel otsustatud.  Ettevõtte juhatuse esimees Asso Lankots ütles, et tehnoloogilises mõttes on täiesti reaalne, et Leibur teeks osa toodangust mahekaubana. "Oleme sellise stsenaariumi paberil ka läbi mänginud. Tõsi, see nõuaks teatavaid ümberkorraldusi ja investeeringuid - ei midagi võimatut."

Lankotsi sõnul ei ole segalahendused, kus osa toodetakse n-ö tavaliselt ja teine osa mahedalt, tootmise mõttes ei ole alati head, sest inimliku eksimuse tõenäosus muutub märkimisväärseks. Suurimad väljakutsed mahetoodangu valmistamisel on tema hinnangul seotud toormaterjalide ristkasutamise vältimisega ja inimeste korrektsete töövõtetega.

Mõlemad toidutöösturid märkisid, et täna kiputakse veel talu- ja mahetoodangu vahele võrdusmärki tõmbaba, kuigi see alati ei pruugi nii olla.

Autor: Kairi Oja, Ain Alvela