Eesti Energia avas tuhaväljal tuulepargi

Balti elektrijaama tuhavälja kasutati põlevkivituha ladestamiseks 1987. aastani, nüüd võeti see kasutusele tuuleenergia tootmiseks.

„Narva tuulepargi vundamendi rajamiseks kulus põlevkivielektrijaamal üle 20 aasta. Nüüdseks sai aga Balti elektrijaama endine tuhaväli uue elu ja tähenduse – toodame siin keskkonnasõbralikku tuuleenergiat, millest piisab 30 000-le Eesti perele,“ sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.Eesti Energia püstitas endisele tuhaväljale 17 tuulikut, iga tuuliku elektritootmise võimsus on 2,3 MW ning Narva tuulepargi koguvõimsus on 39,1 MW.Tuhaväli on merepinnast 40 meetrit kõrgemal.„Märkimisväärne on seegi, et Narva tuulepargi rajamiseks ei ole kasutatud väärtuslikku metsa- ega põllumaad, vaid rakendust on leidnud seni kasutamata olnud põlevkivituha ladestusala,“ lisas Liive.Narva tuulepargi ehitustööd algasid 2010. aasta sügisel, peatöövõtjaks oli Saksa tuulikutootja Enercon. Tuulepargi ehitustehniline osa valmis 2012 aastal, kuni käesoleva suveni kestsid elektrivõrgueeskirjadele vastavuskatsetused, mille tulemusel andis põhivõrguettevõte tuulepargile heakskiitva otsuse.Tuhaväli on tuulepargi jaoks ka unikaalne aluspind: tagamaks tuulikute stabiilsus rajati iga tuuliku vundamendid 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhavälja selle aluspinnasesse. Iga tuuliku kaal koos vaiade ja vundamentidega on 2500 tonni. Narva tuulepargi rajamise kogumaksumus on 59 miljonit eurot.Balti elektrijaama tuhaväli ja settetiik avati tuha ladestamiseks 1964. aastal ning kuni aastani 1987 pumbati sellele Balti elektrijaamast tulevat tuhapulpi.Tuhavälja sulgemis- ja haljastustööd algasid 2005. aastal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusel. Tuhavälja sulgemine oli ulatuslik keskkonnaprojekt, mille käigus endise tuhavälja pind tasandati ja haljastati, rajati mitmed juurdepääsuteed ja neutraliseerimissõlm. Kunagise tuhavälja sulgemistööd lõppesid 2008. aastal.