Olle Horm: söögikraam saab muutuda ainult kallimaks

Esimese põhjusena toob ta esile toidutarbimise globaalse suurenemise, näiteks Hiinas. Samas suurenevad tema sõnul ka kõikvõimalikud toidutööstuse õlul lasuvad kulud. Samas ei pea Horm põhjendatuks toidutööstuses üldse mingist kriisist rääkida.

Eelmisel aastal kallinesid lihatooted Eesti turul 7,3%, olles toidutööstuses puu- ja juurviljade järel kiiremaid tõusjaid. Samas tõusis veiseliha kokkuostuhind aastaga 15%, sealiha puhul ligi 12%. Just sisendite hinnatõusuga põhjendab Horm ka toidukraami kallinemist poodides. Ja ta on seda meelt, et sel pole määratud peatuda.

„Aastatel 2008–2011 langes müügimaht 10%. Arvestades seda, mis mujal sektorites toimus, on siin kriisist rääkimine kohatu,“ nentis ta. „Kärbiti kulusid, koondati inimesi, paanika oli kõva, aga toitu osteti ikka.“

Horm märkis, et praegu pole toidutööstuses enam esmatähtis kasvamine, vaid kasum.

Horm ei näe perspektiivi ketistunud kaubanduse laienemises, millesse paigutatakse olulisi investeeringuid. Tema  sõnul käib võitlus kümne protsendi katmata turu pärast.

„Keegi peab siin pillid kotti panema,“ tõdes ta. „Uusi ettevõtteid siia pole tulemas, küll aga võib neid olla minemas. Ja mitte omal tahtel minemas. Lihtsalt kusagil põhjamaades mõni pankur keerab rahakraani kinni.“

Atria pole kaheksa tegutsemisaasta jooksul Eestis veel kasumit teeninud.