Valitsus andis masu ajal Ericssoni tehase Eestisse meelitamiseks lubaduse toetada läbi EASi ettevõtte tehnoloogiainvesteeringuid, mis nüüd aga võidakse Ericssonilt tagasi nõuda.
Valitsus eesotsas majandusminister Juhan Partsiga lubas 2009. aastal Ericssoni tehase Eestisse saamiseks toetada ettevõtte tehnoloogiainvesteeringuid 20protsendi ulatuses, kirjutab
Eesti Päevaleht.Nüüd aga soovitakse Ericssonilt tagasi küsida 1,2 miljoni euro eest saadud eurotoetusi. Eesti suurim välisinvestor on üks neist 61 toetusprojektist, kelle puhul on rikutud riigiabi jagamise reegleid. Ericsson esitas taotluse toetuse saamiseks 2010. aasta märtsis, kuid oli juba jaanuaris esitanud selle eest soetada plaanitavate seadmete tarnijale tellimused. ELi riigiabi reeglite järgi ei saa sellisel juhul lugeda toetust põhjendatuks, sest näib, nagu oleks ettevõte ka ilma toetuseta plaaninud investeeringud ära teha.
Rahandusministeeriumi auditist selgub, et nii ei käitunud Ericsson Eesti mitte omal algatusel, vaid EASi soovitusel. 17. detsembril 2009 saadetud e-kirjas soovitab EAS Ericssonil tellimused ära teha ja jätta maksmine taotluse esitamise järgsesse aega.
Majandusministri sõnul on asja lahendamine nüüd EASi kätes. EASi uus juht Raul Parusk ütles, et nad otsivad koostöös majandus- ja rahandusministeeriumiga sobivat lahendust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.