Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos ütles Äripäeva tänasel ohutuskonverentsil, et suurõnnetused saavad enamasti alguse väikestest asjadest.
„Ütleme, et ettevõttes, kus käideldakse ohtlikku ainet, läheb see aine maha. Sellest ei juhtu esialgu midagi. Aga oletame, et järgmisel nädalal läheb samas kohas veel üks aine maha ja nende ainete koosmõju võib juba paljude inimeste elu ohtu seada,“ tõi ta näite.
Laos andis konverentsil ülevaate päästeameti ootustest just ohtlikele ja suurõnnetusohuga ettevõtetele.
Tema sõnul peaks ettevõtete üheks peamiseks huviks olema hea läbisaamine oma asukohapiirkonna elanikega, kuna maailmast on mitmeid näiteid, kus kohaliku kogukonna vastuseis on halvanud nii mõnegi ettevõtte tegevuse.
„Ettevõte on inimeste jaoks alati miinusmärgiga. Ta loob küll töökohti, aga kui ta kujutab endast mingit ohtu, ollakse ettevõttele vastu,“ nentis Laos.
Ta lisas, et Päästeameti kõige ülem eesmärk on rahva turvalisuse ja inimeste heaolu tagamine ning Päästeameti soovitus ettevõtetele on inimestega hästi läbi saada.
Samuti rääkis Laos, et kui ettevõte soovib hakata sisse viima suuremaid muutusi, muutuvad nii kohalik omavalitsus kui ka selle omavalitsuse elanikud ärevaks ning see võib kajastuda nii ettevõtte planeeringute venimises kui ka elanike vastuseisus.
„Meie üritame selliseid situatsioone tasandada, et kõik osapooled oleksid rahul. Ettevõte, kohalik omavalitsus ja kogukond peaksid olema omavahel seotud.“
Laose sõnul on ettevõtete poolt mingite protsesside salastamine kohalike elanike jaoks kui punane rätik.
Seotud lood
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.