Tööstuse tootmishinnad on jõudmas ostjate taluvuspiirini

Järgneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar.

Eesti Statistikaameti andmetel langesid augustis töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,2%, aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 4,5% kõrgemad. Nii aeglane oli hindade tõus viimati aasta tagasi. Ühest küljest põhjustas hinnatõusu pidurdumist baastaseme kasv, kuid teisalt on praeguseks jõutud juba tasemetele, kus nõudlus ei suuda edasise hinnatõusuga kaasa tulla. Samuti on peatunud toorainehindade tõus maailmaturul ning mitmedki kaubagrupid on hindade poolest aasta alguse tasemetel või isegi madalamal. Väljapoolt tuleva hinnasurve vähenemise tõttu on ka järgnevatel kuudel oodata tootjahindade kasvukiiruse langust.

Toiduainete tootmine on odavnenud kuuga 0,6%, kuid eelmisest aastast olid hinnad siiski veel 8,1% kõrgemal. Hinnatõusu aitas pidurdada kalatööstus, kus tootjahinnad kukkusid juuliga võrreldes 9%. Teistes toiduainetööstuse alamsektorites olid hinnad suhteliselt stabiilsed.

Suurematest sektoritest püsib, aasta varasemaga võrreldes, kiire hinnatõus keemiatööstuses 12,4% ja jookide tootmises 10%. Eelmise aasta samast perioodist on hinnad odavamad vaid nahatööstuses (-1,5%). Oluliselt on kahanenud hindade kasvu kiirus metallitööstuses, kus aasta esimesel poolel ulatus see veel 13%ni, kuid augustis kukkus 3% peale. Muudes harudes jäid liikumised tagasihoidlikumaks.

Viimastel kuudel on ettevõtjate ootused hinnatõusu suhtes püsinud küllaltki sarnasel tasemel. Konjunktuuri instituudi poolt augustis küsitletud ettevõtetest veerand  ootas hinnatõusu jätkumist, hinnalanguse ootajate osakaal oli marginaalne. Hinnatõusu peetakse tõenäolisemaks keemia- ja metallitööstustes, hinnalanguse ootused on suurimad puidutööstuses.

Augustis olid ekspordihinnad eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 1,1% madalamad ja nende aastane kasvutempo pidurdus 10%ni. Aastaga tõusid hinnad keskmiselt 11,9% ja eelmise kuuga võrreldes oli tõus 1,4%. Kuuga langesid enam põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordihinnad, mõjutatuna sesoonsetest teguritest. Samas impordihinnad jätkasid tõusujoonel, kuises võrdluses tõusid hinnad 1,2% ja aastakasv ulatus 12,3%ni. Selle taga oli eelkõige naftasaaduste hinnatõus.

Aastaga olid augustis kõige enam kasvanud keemiatoodete ekspordihinnad (14%), kuine kasv jäi aga marginaalseks. Esmakordselt sellel aastal langesid eelmise kuuga võrreldes toidukaupade väljaveohinnad (-1,7%), mis tõi endaga kaasa ka aastase kasvutempo pidurdumise (10,5%-le). Aastases võrdluses olid augustis jätkuvalt langustrendil elektroonikatoodete ning taime- ja loomakasvatussaaduste ekspordihinnad.

Augustis tõusid naftasaaduste sisseveohinnad kuises võrdluses 6% ja aastane kasvutempo kiirenes 40%-le, mis oli enam kui kümme protsendipunkti kõrgem kui juulis. Suuremad aastakasvud olid veel keemiatoodete (29%) ja tekstiiltoodete (22%) impordihindadel. Sarnaselt ekspordihindadele olid augustis jätkuvalt languses elektroonikatoodete sisseostuhinnad.

Maailmamajanduses toimuvad negatiivsed muutused ei võimalda eksportööridel enam oma kaupade hindu nii kiiresti kasvatada kui aasta esimesel poolel. Samas dollari tugevnemine euro suhtes võib tõsta naftasaaduste impordihindu.