Tooraine võidutses aktsiate ja võlakirjade üle

„Möödunud kuu oli turgudel väga ärev mitmetel põhjustel, mis potentsiaalselt võiksid oodatavat kasvu maailmas nõrgestada,“ kommenteeris olukorda Swedbanki Baltikumi Aktsiaanalüüsi juhi Marek Randma.

Randma selgitusel jälgiti Euroopas Itaalia valitsuse kiirreageerimist kasvanud võlakoormale ja sellega seonduvat võlakirjade nõrkust. Lisaks toimus kuu jooksul reitinguagentuuride poolt mitu Lõuna-Euroopa võlakirjade reitingu alandamist. USA-d ähvardab Randma sõnul kõrge võlakoorma tõttu riigivõlakirjade reitingu alandamine, mis oleks esimene kord pärast 1917. aastat. Dollari ja euro nõrkus on tema kinnitusel seega peamiselt seletatav riikide kõrge võlakoormaga ja poliitilise tahtega seda vähendada.

„Kõrgendatud riskid ja negatiivsem väljavaade on alandanud ka aktsiahindu üle maailma, samas on tooraine hinnad  mõjutatud teiste tegurite poolt, millest peamine on ehk Hiina jätkuv kasv,“ rääkis Randma.

S&P GSCI 24 tooraine indeks kasvas juulis 2,4%, mis lõpetas kahekuulise langusperioodi, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg. MSCI maailma riikide aktsiaindeks langes 1,7%. Vastavalt Ameerika Keskpanga Merrill Lynch’s Global Broad Market indeksile tõusid kõikide tüüpide võlakirjad keskmiselt 0,8%. Samal ajal kukkus dollari indeks 0,6% ning jõudis sellega 10-nädala madalaimale tasemele.

„Märgata on suurt investeerimise nõudlust börsipoistelt, kes ostavad toorainet,“ kommenteeris Chicago maaklerfirma strateeg Rich Ilczyszyn. „Hetkel on küll rohkelt investeeringuid, kuid siiski seisab veel tonnides raha kõrval, mida nad ei investeeri ebakindluse tõttu.“

Randma sõnul Hiina on jätkuvalt metallide suurim tarbija ja importija maailmas ning nende tugev nõudlus metallide järgi on hoidnud tooraine hinnad kõrgel. Kõrge volatiilsus maailmaturgudel ja dollari nõrkus on tema kinnitusel hoidnud kõrgel ka kulla hinda. „Lisaks on madalam nafta toomine Põhja-Aafrikas jätkuvalt kõrgel hoidmas toornafta hindu, kuigi veidi madalamal tasemel kui kevadel. Seega on toorainenõudlik Hiina kasv hoidnud varaklassina toorainehindu stabiilsemana kui muude varaklasside hindu,“ selgitas Randma.

Chicagos vedas nisu eest juuli toorainete kasvu. Nisu hind tõusis 17% pärast seda kui ebasoodsad ilmastikutingimused hävitasid USA-s saagi. Kuld kogus New Yorgis juurde 8,5%, jõudes 29. juulil rekordilise 1,637,5 dollari tasemele untsi eest. Kuna streik Hiina Escondida kaevanduses põhjustas toodangu vähenemise, kasvas ka vase hind 4,6%.  Brent ja West-Texas Intermediate toornafta rallis vastavalt 3,8% ja 0,3%.

Möödunud kuu edenemine viis S&P GSCI indeksi kasvu käesoleval aastal 5,2%ni, kiirendades kahe aasta rallit. Kuna majanduskasv hoogustub, jätkavad toormaterjalid nii käesoleval kui ka 2012. aastal kasvu, kirjutas 7. juuli raportis analüütikute meeskond, mida juhtis Jeffrey Currie Goldman Sachs Groupist.

Dollari indeks, mis jälgib USA valuutat riigi kuue kaubanduspartneri suhtes, langes enim alates aprillist pärast seda, kui president Barack Obama ähvardas panna veto vabariiklaste spiiker John Boehneri kahesammulisele plaanile tõsta 14,3 triljoni dollarilist riigivõla piiri ja kärpida 3 triljonit dollari eest kulutusi.

Vastavalt Bloombergi  Correlation Weighted Currency indeksile oli euro 2,6%-lise langusega juulis halvim esineja kümne enim arenenud riigi valuutade seas. Uus-Meremaa dollar tugevnes 6% USA rahvusvaluuta vastu, samal ajal kui Austraalia dollar tõusis 2,5%. Euro nõrgenes dollari suhtes 0,7%.

“Turud on keskendunud poliitilisele ja suveräänsuse riskile,” ütles Bostonis asuva Eaton Vance Managemendi rahajuht Eric Stein. “Nad on üha enam ja enam juhitud poliitilisest mürast, on need siis debatid Washingtonis või Euroopa plaanid võlakriisi ohjeldamisel.”

S&P 500 indeks (SPX) kukkus juulis 2,2%, mil seaduseandjad nääklesid riigivõla piiri üle. Kui Kreeka teisel abipaketil ei õnnestunud leevendada võlakriisi laienemise muret, langes Stoxx Europe 600 indeks 2,8%. The MSCI Asia Pacific indeks tõusis 1,3%, mis on esimene kasv alates aprillist. 

Hiina SKP suurenes teises kvartalis 9,5%. Kuigi alates oktoobrist on läbi viidud viis intressimäära ning tehtud pingutusi piirata pangalaene, pole õnnestunud jahendada maailma suuruselt teise majanduse kasvu. Juunis suurenes Hiina tööstustoodang 15,1%, mis on enim alates 2010. aasta maist.

Vastavalt Bloombergi arvutatud 18 majandusteadlase mediaankeskmisele paisub majandus 2011. aastal tõenäoliselt 9,4%. USA majandus kasvab 2,5% samal ajal kui euro regioon kasvab 2%.