Pelletid otsivad uut sadamat

„Pelleteid pole Paldiskist varem veetud, see on uus kaup ja saab võimalikuks tänu koostööle Stora Ensoga,“ ütles Paldiski Lõunasadamas puisteainetega opereeriva ASi ESTEVE Terminal juhatuse esimees Üllar Raad.

Pelletite kinnine laohoone ehitatakse praegusele turbakaile ja pelletite terminal läheb Raadi andmeil maksma ligi 0,8 miljonit eurot. „Me päris tühja koha pealt investeerima ei hakka, meil on Stora Ensoga lepingud, kus mõlemad pooled on kohustusi võtnud,“ lausus Raad.

Imavere saeveski territooriumile kerkiv pelletitehas läheb maksma umbes 10 miljonit eurot. Tehase projektvõimsus on 100 000 tonni graanuleid aastas ning toodangut hakatakse ilmselt eksportima peamiselt Lõuna-Soome.

„Põhiline ongi turu küsimus, sest kui sa vead Soome, siis tasub ju vedada põhjarannikult ja mitte Pärnust,“ rääkis ASi Pärnu Sadam juht Mati Einmann. „Need, kes praegu pelletite veol Pärnu sadamat kasutavad – Graanul Invest ja Purutuli – müüvad oma toodangut lääne poole ja seda on neil mõtet Pärnust teha.“ Einmann lisas, et Stora Enso esindajad on käinud ka nendega kohtumas ning öelnud, et kui turg muutub, siis on nad valmis panema ka Pärnu sadamasse pelletihalli püsti.

Puidugraanuleid on Pärnu sadama kaudu eksporditud üle 15 aasta, 13 aastat tagasi avati Pärnu sadamas esimene puidugraanulite terminal. Mati Einmanni andmeil veetakse Pärnu sadamast aastas umbes 300 000 tonni puidugraanuleid.

Puidugraanuleid eksporditakse ka Kunda sadama kaudu, Kunda sadama kliendiks on Väike-Maarja vallas puidupelleteid tootev OÜ Flex Heat Eesti.

ASi Stora Enso Eesti nõukogu esimehe Rait Hiiepuu kinnitusel lähevad ettevalmistused pelletitehase ehituseks plaanipäraselt ning tehas valmib Imaveres aasta lõpuks. „Pelletitehas tuleb saetööstuse territooriumile ja ühildub kompaktselt tootmisskeemiga ehk oma tehase jäätmed töödeldakse samas pelletiteks,“ tutvustas Hiiepuu. „Muidugi poleks meil saepuru müümisega probleeme, kuid lisandväärtuse lisamine oma tehases annab suurema kasumipotentsiaali. Üks asi on toorme äramüümine ja teine asi on sellest lisandväärtuse tootmine.“

Imavere saeveski on aastaid tarninud saepuru ja muid tootmisjääke ASile Graanul Invest, kelle pelletitehas asub saeveski vahetus naabruses. „Sellest momendist, kui meie enda pelletitehas hakkab tooret vajama, nemad enam meilt seda tõenäoliselt ei saa,“ sõnas Hiiepuu. „Aga eks pelleteid saab toota ju ka ümarpuidust ja seda Eestimaal jätkub. Ja saepuru saab ju ka mujalt osta.“

Äripäeval ei õnnestunud mitme päeva jooksul telefonitsi tabada Graanul Investi juhatuse esimeest Raul Kirjaneni, samuti ei vastanud ta e-kirja teel saadetud küsimustele. Kirjanen on varem Äripäevale öelnud, et Stora Enso huvi selle projekti vastu on eelkõige strateegiline, mitte lühiajalisest kasumlikkusest lähtuv, ja et kindlasti on uus graanulitehas Graanul Investile konkurendiks – seda nii tooraine kui ka müügituru puhul.

Tanel Mihkelson, ASi Purutuli juhataja:

Meil läheb kõik plaanipäraselt - alustasime Saugal pelletite tootmisega täisvõimsusel selle aasta algul. Kui algul oli meie aastatoodanguks planeeritud 60 000 tonni pelleteid, siis nüüdseks oleme lisanud veel ühe pressi ning suudame toota 10 000 tonni rohkem. Muidugi, kõik sõltub selles, kuidas toormega on. Põhiline on praegu küttepuu, aga ka saepuru. Enamus puidugraanulitest ekspordime, koduturule jääb alla viie protsendi toodangust.

Meie Stora Enso pelletitehasega arvestanud ei ole – meil on oma toormebaas ja oma turud.

Konkurentide tootmismaht võrdsustub Graanul Investi omaga (aastane tootmisvõimsus tonnides):

ASi Graanul Invest tehased Eestis

Imavere tehas I 110 000

Imavere tehas II (endine OÜ Delcotec) 40 000Patküla tehas (endine AS Hansa Graanul) 110 000Näpi tehas (endine AS Pellest) 10 000

Kokku 270 000

Konkurendid

OÜ Flex Heat Eesti (tootmine Ebaveres) 110 000

OÜ Purutuli (tootmine Saugal) 70 000AS Stora Enso Eesti (tootmine Imaveres, käivitub 2011. aasta lõpus) 100 000

Kokku 280 000