Valgevenes kehtivad väljaveopiirangud

Tänane Äripäev kirjutab, et neljandaks ametiajaks tagasivalimise kindlustamiseks suurendas president Aleksander Lukašenko riigi kulutusi 38%, tõstes riigitöötajate palku kuni poole võrra. See on üks põhjusi, mis riigi majanduse destabiliseeris. 23. mail devalveeris Valgevene keskpank rubla USA dollari suhtes 36%.

Järgnes ostupaanika, mis viis hinnad järsult üles ning sundis valitsust osadele kaupadele – näiteks peamistele toiduainetele – hinnapiirid kehtestama. Nädalavahetusel kehtestas riik ka ekspordipiirangud, et inimesed odavate Valgevene kaupadega Poolas äritsemas ei käiks, põhjustades siseturul defitsiiti.

Nii kehtivad nädalavahetusest piirangud näiteks rea toidukaupade ja sigarettide väljaveole, ent niisamuti ei või riigist välja vedada külmkappe, köögipliite, pesuvahendeid, tsementi. Limiteeritud on bensiinikogus, mis piiri ületades auto paagis võib olla. Ning autoga võib piiri ületada vaid korra viie päeva jooksul.

Kui praegu peab Valgevene läbirääkimisi Rahvusvaheliselt Valutafondilt abi saamiseks, siis varem on abi otsitud Venemaalt. Juuni alguses nõustuski Moskva Euraasia abifondist laenama Minskile kümneks aastaks 3 miljardit dollarit, mis makstakse välja kolme aasta jooksul.

Laenu tingimustes on Valgevene riigile kuuluvate varade erastamine vähemalt 7,5 miljardi dollari suuruses summas. Atraktiivsete varade hulgas on väetisetootja Belaruskali, riigi suuruselt neljas laenuandja Belininvestbank, maagaasi torujuhtmed, nafta rafineerimistehased. Kõige tõenäolisemad erastajad on Venemaa ettevõtted.