Suurimaks takistuseks LNG-terminali ehitusele Paldiskisse on saanud Natura ala, millel nõutakse näiteks rästikute elukeskkonna säilitamist, rääkis E-Konsuldi juhatuse esimees Lembit Linnupõld.
"Paldiski sadamasse ei saa sisse ega välja sõita ilma, et ei läbitaks Natura ala. Natura ala ei tähenda aga seda, et seal igasugune inimtegevus peab peatuma, tuleb aga vältida looduse tarbetut häirimist," selgitas Linnupõld täna toimunud foorumil „Kas kingime LNG terminali naabritele?".
Ometigi pole keskkonnaamet Natura alaga piirneva gaasiterminali ehitust siiani heaks kiitnud. "Säilitada tahetakse 3. kategooria kaitseliike nagu näiteks rästikuid. Igaüks meist teab, kui palju rästikuid on," rääkis Linnupõld terminali asukohas elavatest ja kasvavatest putukatest, loomadest ning taimedest ülevaadet tehes.
Seejuures tahab keskkonnaamet laiendada Natura ala terminali territooriumile, kuna seal on kadastikud ja laialehelised metsad. "Ametnikud on viimase veretilgani klammerdunud ja maasse kaevunud, valmis laskma endast tankiga üle sõita," rääkis Linnupõld, kelle hinnangul ei võimalda ametnike senine suhtumine ja ka väljaöeldu protsessiga mingilgi viisil edasi minna.
"Ma ei näe sellel mingit perspektiivi. Otsitakse formaalseid puudusi," selgitas Linnupõld. Tema sõnul tehti terminali keskkonnahinnangule 27-leheküljeline ekspertiis vastamaks küsimusele, kas terminali ehitus aitab kaasa Natura ala 3. kaitsekategooria liikide säilimisele ja leiti, et ei aita. Terminali kavandajailt on nõutud ka täiendavaid uuringuid kavandatava terminali asupaigas elavate taimede ja loomade võimaliku saatuse kohta, mis võtaksid mitu aastat.
Seotud lood
Latvenergo hinnangul on veeldatud gaasi terminali parimaks asukohaks mitte Eestis asuv Paldiski linn, vaid hoopis Läti.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.