Eesti Energia puhaskasum langes 51 protsenti

2011. aasta I kvartali äritulud olid 237 miljonit eurot ja ärikasum 44 miljonit eurot.

Eesti Energia investeeringud kasvasid 2010. aasta esimese kvartaliga võrreldes ligi 120 protsenti 95 miljoni euroni, ületades kontserni sama perioodi ärikasumit üle kahe korra.

Eesti Energia teenis aasta esimesel kolmel kuul oma ärikasumist 56 protsenti konkurentsile avatud turgudelt ehk elektri müügist Eesti, Läti ja Leedu avatud turul, põlevkivist toodetud vedelkütuste, telekommunikatsiooniteenuste, metalltoodete ja teiste teenuste müügist. 2010. aasta esimese kvartaliga võrreldes langes kontserni ärikasum 27 protsenti.

Ettevõtte kasumlikkus oli 2011. majandusaasta esimeses kvartalis väiksem tulenevalt 2010. aasta ühekordsete tulude ärajäämisest ning elektrienergia ja võrguteenuse müügimarginaalide langusest. Positiivset mõju avaldas kasumile elektrituru avamine, mis suurendas turuhinnaga müüki avatud elektriturgudel ja vähendas reguleeritud hinnaga müüki. Lisaks toetasid kontserni kasumlikkust suurenenud vedelkütuste müügimarginaalid, põlevkivi müügimahtude ja -tulude kasv ning suurem tulu energeetikaseadmete müügist.

“Eesti Energia seekordse tulemuse hindamisel tuleb silmas pidada, et eelmise aasta esimene kvartal oli võrdlusbaasina erakordselt hea, mil kasumit suurendasid ühekordsed tulud ning väga kõrged elektri börsihinnad,“ selgitas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

„Ärikasumi vähenemine 2010. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli ootuspärane. Eesti Energia on endiselt tugev ja kasumlik ettevõte, mille põhifookus on kodumaise elektrivõrgu kvaliteedi tõstmine ning elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmise arendamine,“ kinnitas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Eesti Energia 2011. aasta esimese kvartali investeeringud olid 95 miljonit eurot. Investeeringute fookus püsis kodumaise varustuskindluse tõstmisel ning elektri ja vedelkütuste tootmise arendamisel. Eesti investeeringute maht kasvas aasta tagusega võrreldes 36 protsenti.

Elektrivõrgu uuendamisse ja elektrivarustuse töökindluse tõstmisesse investeeris Eesti Energia Jaotusvõrk aasta esimese kolme kuuga 11 miljonit eurot, sealhulgas kogu oma teenitud ärikasumi.

Elektri ja soojuse tootmisesse investeeris Eesti Energia kokku 28 miljonit eurot. Perioodi suurim investeering, 11 miljonit eurot kasutati väävlipuhastusseadmete paigaldamiseks Narva elektrijaamadesse. Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki rajamisse investeeris Eesti Energia 5 miljonit eurot ja Aulepa tuulepargi laiendusse 3 miljonit eurot.

Kütuste ärivaldkonna investeeringud moodustasid 53 miljonit eurot. Olulisimaks investeerimisobjektiks on uue Enefit-tehnoloogial põhineva põlevkiviõlitehase ehitus, kuhu suunati esimeses kvartalis 13 miljonit eurot. Eesti põlevkivi kaevandamise tehnika uuendamiseks kasutati kuus miljonit eurot ja ühekordse investeeringuna omandati põlevkivivaru USA-s 29 mln euro eest.

2011. majandusaasta esimeses kvartalis tootis Eesti Energia 3062 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat ehk 2,6 protsenti rohkem kui 2010. aasta esimeses kvartalis. Elektrienergia müük kasvas 3097 GWh-ni, mis on 5 protsenti rohkem kui mullu.

Reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud turu kodu- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele müüs Eesti Energia käesoleval majandusaastal 1725 GWh elektrienergiat ehk 23 protsenti vähem kui 2010. aasta esimeses kvartalis, mil turg oli veel suletud. Reguleeritud turu müügitulu kahanes 22 protsenti 55 miljoni euroni.

Mittereguleeritud hinnaga ehk Eesti, Läti ja Leedu avatud turu jaeklientidele ning elektribörsidele ja edasimüüjatele müüs Eesti Energia 2011. majandusaasta kolme kuuga 1372 GWh elektrienergiat, mis on üle 90 protsendi rohkem kui aasta varem.

Eesti avatud turul oli Eesti Energia keskmine turuosa aasta esimesel kolmel kuul hinnanguliselt 70 protsenti. See näitab, et elektri vabaturg Eestis toimib, on tekkinud reaalne konkurents elektrimüüjate vahel, mis tagab klientidele valikuvõimalused ja parima võimaliku hinna.Lätis oli Eesti Energial esimeses kvartalis 113 klienti ning turuosa avatud turul 11 protsenti. Leedu avatud turul on klientide arv jõudsalt kasvanud – Leedu jaeturul oli 112 klienti ja turuosa avatud turul ca 7 protsenti.

Põlevkivist vedelkütuseid tootis Eesti Energia käesoleva aasta kolme kuuga 347 tuhat barrelit (54 tuhat tonni), mis on üle 5 protsendi rohkem kui 2010 esimeses kvartalis. Vedelkütuste müügimaht oli 40 tuhat tonni, mis on 24 protsenti vähem kui aasta tagasi. Põlevkivist toodetud vedelkütuste keskmine müügihind koos tulevikutehingutega kasvas tulenevalt kõrgemast kütteõli maailmaturuhinnast ligi 27 protsenti.

Põlevkivitoodang moodustas 4,8 miljonit tonni, mis on 6 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Soojusenergiat müüs Eesti Energia esimeses kvartalis 676 GWh, mis on 10 protsenti vähem kui 2010. aasta kolme kuuga.

Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.