Rootsi mehe paneb riidesse Eesti õmbleja

Pool sajandit hiljem kummarduvad õmblejad endiselt õmblusmasinate kohale särke valmistama, aga tegemist ei ole enam rootslaste, vaid Eesti töölistega. Ning Singeri asemel kasutavad nad Etoni enda õmblustehnikat.

Tartus Sangari tehases toodetavatesse särkidesse on Etoni kaubamärki austavad Skandinaavia ja muu maailma mehed riietunud nüüdseks juba pea kaks kümnendit. Tekstiilitööstus Rootsis on aga tänaseks välja surnud ning räägitakse, et isegi kuningas pidavat käima Eestis õmmeldud särkidega.

Sangari tootmisruumi sisenedes võib kohe aimata, et parasjagu ei käi siin  särkide õmblemine Eesti meestele - lae all rippuvad kangad on nii kirkavärvilised, et enamik meie meestest peaks neid arvatavasti liiga edevaks.

Veel kokkuõmblemata detailid sõidavad ükshaaval õmblejannade usinate näppude alla, et seal päris särgiks vormuda. Kaks prouat „täristavad“ lillaruudulistele särkidele roosasid nööpe ette. Ikka sekund ja nööp, sekund ja nööp.

Tehast tutvustav Sangari juhatuse liige Jaan Rosental ütlebki, et kõigil kuuel õmblusliinil valmistatakse parasjagu allhanketööd, tellijateks Rootsi rõivabrändid Eton, Stenströms ning Filippa K.

Eton, kes on täna ka õmblusliinide valmistaja, on tehasesse toonud kaks oma liini ja ostnud välja kogu aasta jagu toodangut. Teise kahe Rootsi brändiga on Sangaril lühemaajalised lepingud ning särke õmmeldakse samadel liinidel, kus valmivad Sangari enda särgidki.

Sangar ekspordib 61% oma toodangust. Välismaale müüakse nii oma kaubamärki kui ka vormirõivaid, rootslastele valmistatavad särgid moodustavad ekspordinumbritest aga suurima osa.

Õmblejannad, kes valmistavad aastas ühtekokku ligi 250 000 särki, kinnitavad kui ühest suust, et Sangari oma särgid meeldivad neile rootslaste disainist ikka rohkem. „Minge meie poodi, seal on väga ilusad,“ ütleb neist üks ja pöörab siis pilgu enda käes olevale särgile. „See ei ole nii ilus, see on konkurent, aga meil on väga ilus uus kollektsioon!“

Rosental ütleb aga, et just rootslaste trenditeadlikkus aitab Sangaril ka oma tooteid arendada, sest allhankijate lahendustest saab eeskuju võtta. „Me ise katsetame kindlalt kahe aasta jooksul palju julgemalt Skandinaaviast sissetulevaid nüansse.“

Ta märgib, et kuna Rootsis on särgitootmine hääbunud, on tootmisalane kogemus ja know-how allhankijate kätes. „Nad küll oskavad hästi kvaliteeti kontrollida, aga kui neil on mingit tehnoloogilist või kvaliteedi parandust vaja, siis küsivad nad pigem meie spetsialistidelt nõu. See on täna meie väärtus.“

Kvaliteedi osas paistab Eton tõesti nõudlik olevat. Rosental näitab, kuidas kvaliteedi kontrollijad võtavad näiteks kangakiust luubiga vaadates välja iga pisimagi pleki vm defekti. „Me ütleme, et oleme kindlasti regiooni kvaliteetseim särgitootja ja kindlasti tahame olla seda ka Euroopas,“ ütleb Rosental.

Tema sõnul on põhjamaalastel särgitootmiseks allhankijaid kõige lähemalt leida Balkanimaadelt, kus on palgatase madalam, aga ka kvaliteet kehvem.

Kui buumiaastatel liikus palju tekstiilitööstuse hangetest ka Aasiasse, siis nüüd on Rosentali sõnul hankijad tagasi tulemas. Kiirus kui meie regiooni trump on jälle olulisel kohal.

„Me kunagi ei tea enne hooaega, millistest särkidest kujunevad hitid. Ei tea meie ega Eton. Tihti tuleb hooaja jooksul minevat kaupa juurde toota," selgitab ta. "Kui kangas on laos olemas, suudame kaupa juurde tarnida kahe-kolme nädalaga. Aasiast ei saa neid asju kunagi nii kiiresti kätte.“

Sangar pakub Etonile logistika täisteenust: juba liinides särgid komplekteeritakse ja saadetakse otse edasimüüjale.

Küsimusele, kui rangeid lepingutingimusi rootslased esitavad, vastab Rosental, et lepingute sõlmimise eel toimub loomulikult kauplemist ja vaidlemist. "Kuid sellist karmide tingimuste pealesurumist nagu ma toiduainetööstuses nägin, ma Sangaris töötades kolme aasta jooksul näinud ei ole."

Ta lisab, et partneritega tuleb ka võimalikest probleemidest avatult rääkida. „Ilmselgelt tööjõukulud mingi perioodi jooksul Eestis suurenevad. Seda peab läbirääkimistel põhjendama.“

Aga kuidas on siis ikkagi lood sellega, kas Rootsi kuningas end Eestis õmmeldud särkidesse rüütab? ”Teoreetiliselt peaks ta (Sangari särkidega – toim.) käima,“ ütleb Rosental. „Kuningakoja ametlik särk on Stenströms, mida meie allhankena toodame.“

Siin on aga üks aga – nimelt valmib suurem osa Stenströmsi särkidest nende enda vabrikus, mis asub samuti Eestis – Elvas. Ja tundub, et Stenströmsi Rootsipoolne pressiesindaja jääb kuninga n-ö särgiküsimust kommenteerides diplomaatiliseks: ”See võib olla, et kuningas kannab Sangaris toodetud särke,” ütleb ta, kuid lisab siis, ”made to measure särke (mõõdusärke – toim.) toodab Stenströms siiski oma tehases.”

Seega võime me Eestis end endiselt meelitada teadmisega, et meie õmblejate töö on isegi Rootsi kuningakojas au sees - olgu see Tartus või Elvas.

Etoni tootmine Sangaris jätkub samal tasemelTartus valmib kogu Etoni särgitoodangust veidi enam kui kolmandik. Teised allhankijad Etonile on Kohtla-Järve õmblusvabrik Miss-L OÜ, üks tarnija Leedus ja ka Rumeenias.

Eton jõudis tootmisega Eestisse eelmise kümnendi algul. „Meil oli sel ajal tootmine Portugalis, kuid kuna hinnad seal kasvasid, otsisime uut tarnijat. Leidsime Sangari tehase ning tundsime, et see oli stabiilne ja väga hea organisatsioon, mis oli aastaid särke tootnud,” meenutab Etoni juht Hans Davidson. ”Ja loomulikud palgad jms kulud olid sel ajal Eestis märkimisväärselt madalamad kui Portugalis.”

Davidson sõnul pole hinnatase nende jaoks Eestis väga palju, ka mitte buumiaastatel, tõusnud. ”Mõned aastad tagasi oli õmblejaid raske leida, kuid nüüd on olukord paranenud. Me oleme Eestis olnud nii pikalt, et ka meie kuluefektiivsus on väga kõrge.”

Davidson ütleb, et oma liinisüsteemide ja kvaliteeditehnoloogia paigaldamisega Sangarisse on nad parandanud toodete kvaliteeti. ”Seega praegu on kvaliteet Sangaris väga hea.”

Küsimusele, kui pingelised on kahe Sangari ja Etoni vahelised iga-aastased läbirääkimised, vastab Davidson, et need ei ole pingelised. ”Meil on väga avatud suhtlemine ja täielik läbipaistvus.”

Mille poolest neli tarnijat aga erinevad, ei oska Etoni juht esialgu vastatagi. ”Kvaliteet on võrdne, kõik töötavad selle kallal,” ütleb ta siis. ” Ka meie suhted on võrdsed ja head. Alati on väikesed erinevused, aga me oleme kõigi nende koostöödega väga rahul.”

Tulevikku vaadates ütleb Davidson, et praegu ei ole neil plaanis Sangaris tootmist laiendada, vaid jätkata stabiilselt praegusel tasemel.

Kohtla-Järval asuva õmblusvabriku Miss-L OÜ käekäigu kohta ei õnnestunud omaniku Ruslan Kravtšenkolt kommentaari saada. Majandusaasta aruande järgi on poolesaja töötajaga vabrik allhankijaks nii Etonile kui ja Stenströmsile ning kogu toodang läheb Rootsi.

Oma kaubamärgil taas helged ajadSangari oma kaubamärgi müüginumbrid hakkasid pärast masu taas kasvama läinud aasta viimases kvartalis. Seda nii Skandinaavias kui ka Eestis.

Sangar pääses mõni aeg tagasi oma kaubamärgiga Stockmanni ketti. „Kuna kahe hooaja tulemused seal on isegi natuke üle ootuste, siis loodame Stockmanni kaudu pääseda sügisest ka Riiga ja Venemaale,“ ütleb Rosental.Sangari mõõdusärgi vastu tuntakse järjest enam huvi Hollandi turul. Selle riigi ja koduturu kõrval pakutakse mõõdusärgiteenust ka Rootsi, Soome ja mõningal määral Šveitsi.

Kokkuvõttes kasvas Sangari käive selle aasta esimeses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 25%, seejuures oma kaubamärk on kasvanud 37%. Rosental ütleb, et need numbrid on ka tema jaoks üllatavad. „Olen rahul,“ lisab ta rõõmsalt naerdes.

Kommentaar, Stenströmsi pressiesindaja Marie Ramberg

Stenströmsi müük on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud. 2010. aastal tõusis see umbes 30%. Me toodame endiselt enamiku oma särkidest oma Stenströms Eesti OÜ vabrikus, müügi kasvu tõttu allhangime osa oma toodangust. Sangar on üheks oluliseks tarnijaks. Eesti allhanke tegijaid eelistame seetõttu, et nad on meie enda vabrikule lähedal.