Elering: Eesti huvides on palju tugevaid elektritootjaid

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Elering peab regionaalse elektrisüsteemi ja elektrituru arendamisel oluliseks koostööd kõigi elektrituru osalistega ning nende ühetaolist käsitlemist. "Peame teadlikult tõstma kontakte teiste elektrituruosalistega Eesti Energia kõrval. Täna on elektrimajandus Eestis liiga põlevkivi ja Eesti Energia nägu. Kahtlemata on meie huvi, et Eestis oleks rohkem tugevaid tootjaid ja põlevkivi kõrval kasutaksime enam erinevaid energiaallikaid. Selle saavutame süsteemi - ja turu suurendamisega. Töötame täna selle nimel, et hiljemalt 2014 toimiks erinevate kauplemisvõimalustega Põhja-Balti ühtne elektriturg," ütles Veskimägi.

Kohtumisel arutati ka uue Võrgueeskirja mõju energiatootjatele. Eile Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Võrgueeskirja muudatused lihtsustavad oluliselt  liitumistingimusi väikese võimsusega koostootmisseadmete ühendamiseks elektrivõrguga. On väga oluline, et väikekoostootjad ei pea elektrivõrguga liitumisel konkureerima võrgu läbilaskevõimele teiste tootjatega ja nende liitumistasu ei hõlma teistest varem esitatud liitumistaotlustest lähtuvaid võrgutugevdamise kulusid. 

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et  väikekoostootjad saavad võrguga nüüdsest liituda tänast hetke kulu arvestades, suuremate liitumisega kaasnev kulu arvestab aga kogu võrguarenduseks vajalikke kulusid, mis kõikide liituda soovivate elektrijaamade võrku ühendamisega kaasneb. Samuti vähendab uutele liitujatele liitumistasu ka Võrgueeskirja muudatus, millega võimaldatakse liitumisleping lõpetada nende liitujatega, kes kolme aasta jooksul pole oma seadet võrguga ühendanud – nii vabaneb elektrivõrgu võimsus, mida nende tooreste projektide kasuks kinni on hoitud.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juht Tiit Rahkema tõi kohtumisel välja vajaduse saada kiiresti selgust biomassist elektrienergia tootmise toetuse maksmise tingimiste osas. 1. juulist 2010 muutus Elektrituruseadus, mille kohaselt saab biomassist toodetud elektrienergia toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise režiimil. 

Elering ja EJKÜ arutasid ka tuuleenergiaga seotud küsimusi. Eleringi poolt tellitud uuringu "Tuuleelektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused” tulemustest ilmnes, et lähtuvalt elektrituru edukast arengust ning koostöös Soome põhivõrguettevõttega Fingrid rajatava EstLink 2 töösse andmisest, on võimalik loobuda reservgeneraatori ehitamise nõudest tuuleparkidele. Sellest on võimalik loobuda juhul, kui elektriturul osalevad kõik tootmisseaded sh ka koostootmisjaamad ning vajadusel on võimalik tuuleenergia tootmist piirata.

Kohtumisel tõdeti, et kui Eleringile on seadusega pandud ülesanne hinnata tootmisseadmete võrku lülitamise tehnilisi piiranguid, siis seoses tuuleenergia laialdasema kasutuselevõtuga tuleb kindlasti tõsiselt hinnata tuuleenergia laialdasema kasutuselevõtu sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid – nii mõju elektrihinnale, majanduse konkurentsivõimele kui traditsiooniliste elektrijaamade töös hoidmise tasuvusele.