Eesti Energia peab olema, ka jäädes 100% riigi omandisse, üks elektrituruosaline teiste turuosaliste hulgas ilma igasuguse eriseisundita, seda nii sisuliselt kui näiliselt, kommenteeris Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Tema sõnul on see Põhja-Balti regionaalse turu arengu ja ka varustuskindluse kohalt võtmeküsimus, et turul oleks palju ettevõtteid erinevatest allikatest elektrit tootmas.
"Meie strateegiline eesmärk on Eesti lõimumine tekkiva Euroopa
ühtse elektrituru ja elektrisüsteemiga, mille saavutamiseks peab olema turulnii uusi tootjaid, võimsusi, kui ka ühendusi," ütles Veskimägi. "Kodanikule ja ettevõtjatele on kõige olulisem, et igal ajahetkel ka tulevikus on tagatud elektrigavarustatus ja selleks vajalikud tootmisvõimsused regioonis," lisas ta.
Veskimägi sõnul on viimastel kuudel jäänud mulje, et Eesti elektrimajanduse strateegiline küsimus on Eesti Energia omanikeringiga seonduv. See on oluline, kuid mitte põhiline, toonitas ta.
"Ükskõik milline selgus on hea," tõdes Veskimägi. Muidugi on Eesti Energia kui ettevõtte tulevik oluline, kuid ettevõte Eesti Energia ei võrdu Eesti energeetikaga, rõhutas ta.
Seotud lood
LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles Äripäevale, et valitsuse eilne otsus ettevõttes omakapitali suurendada, on neile suureks tunnustuseks.
Tänavu pole Eesti Energia börsiplaanidest mõtet rohkem rääkida, see on küsimus järgmise valitsuse jaoks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.