E-Piima käive ulatus poole miljardi kroonini

"Aasta esimene pool oli väga raske, kuid viimases kvartalis hinnad paranesid," ütles Murakas. Toorpiima kilo hind tõusis tema sõnul aasta alguse 3 kroonilt 4 kroonile ja see avaldab mõju ka piimatoodete jaemüügihindadele.

Murakas ütles, et 2009. aasta oli ses suhtes eriline, et piimahinnad langesid 2000.-2001. aasta tasemele. ”Tootjaid on jäänud vähemaks. Lüpsilehmade arv on drastiliselt madal ja langes mullu alla maagilise 100 000 piiri,” kirjeldas ta hinnalanguse mõju.

”Vastab tõele küll, kukkumine oli väga järsk,” kommenteeris Murakas 4000-5000 piimalehma kadumist, misjärel on neid Eestis alles vaid 95 000. ”Paljud olid sunnitud müüma põhikarja ja müüdi tõumullikaid, kuna nende eest sai paremat raha. Sellega saed tegelikult oksa, millel ise istud.”

Muraka sõnul tingis massilise lehmade lihakstegemise ja mullikate müügi piimatootjate käibevahendite puudus. Oma osa mängis selles põllumajandustoetuste vähendamine. Murakas märkis, et piimakarjakasvatajad kaotasid selle tõttu 43% neile lubatud rahast.

Eesti piimatoodang vähenes samuti mõned protsendid, ehkki allesjäänud lehmade keskmine väljalüps tõusis pisut.

”See on teatud turukonkurents,” kommenteeris Murakas piimatööstuste rebimist toorpiima pärast. ”Teatud ajal on vajadus suurem ja teatud ajal väiksem.”

Murakas sõnas, et eksport on paranenud ja eriti Venemaale. Rohkem kui kuu aega ette ta enda sõnul hindu siiski prognoosida ei julge. ”Kreeka sündmused on olnud positiivsed, sest euro on dollari suhtes nõrgenenud ja see on alati eksporti aidanud,” ütles ta.

”Nii aktiivselt kui praegu, pole Venemaale ammu enam kaupa läinud ja ekspordivad mitte ainult Eesti piimatööstused, vaid ka teised Euroopa Liidu maad,” märkis Murakas. Samas on Euroopas piimatoodete hinnad praegu madalamad kui Venemaal.

Murakas rääkis, et Venemaal on küla- ja maaelu välja surnud, ehkki valitsus on selle taastamisse hulgaliselt naftamiljardeid matnud. Piimatööstuse juhi sõnul tasuks Eestil sellest õppida, sest Eestil poleks kohaliku põllumajanduse elustamiseks kusagilt selliseid summasid võtta ja pealegi näitab Venemaa kogemus, et sellisest rahast pole olnud abi.

”Meil ei anta aru, et veevillimise  ja valamutehast on majandusolude paranemisel lihtne taas tööle panna, avaldad aga lehes kuulutuse, et otsid tööjõudu, kuid põllumajandust ja toidutööstust mitte,” selgitas Murakas.