Rongihankest kõrvalejäämine maksab miljardeid

"Praegu on Eestis olemas kõik võimalused rongide kokkupanekuks. On olemas tehnikaülikool ja insenerid, Balti Laevaremonditehases saaks vaguneid keevitada, Estel Plus toodab vastavat elektroonikat, vagunite sisustust tehakse Lasnamäel firmas Aeston," loetleb aastaid raudteeäris tegutsenud Oleg Ossinovski. Temale kuuluv firma Skinest Rail on Daugavpilsi veduriremonditehase suuromanik ja Ukraina Krjukovi vagunitehase üks omanikest.

Rong on nagu konstruktor, mida tootja litsentsi alusel erinevatelt hankijatelt soetatud osadest saab kokku panna, räägib Ossinovski.

Tingimused välistavad uute konkurentide tekke

Skinest Railil kui Eesti firmal ei ole aga sel suvel välja kuulutatud elektrirongide ostmise konkursile asja. Tingimuste järgi saavad sellel osaleda kogemustega rongitootjad. Aga kuidas need kogemused tulevad, kui ei lastagi konkureerida, küsib Ossinovski.

"Praegu lastakse luhta minna unikaalsel võimalusel arendada Eesti raudteetööstust. Valitsus peaks mõtlema laiemalt riigi majanduse arendamisele. Muudkui räägitakse Eesti Nokiast, kuid suhtumine on selline, et meile pole tööstust vaja. Katastroof!" rehmab ta emotsionaalselt käega.

Ossinovski imestab, miks rongide ostuks kulutatava 2,6 miljardi krooniga ei taheta Eesti majandust ergutada. "Ei saa mõelda nagu tarbija. Sa võid osta Mercedese, aga võid osta hoopis Mercedeste kokkupanemise tehase."

Hiljuti Läti presidenti saatnud äridelegatsiooniga Gruusias ja Armeenias käinud Ossinovski räägib, kuidas Gruusia Raudtee juhi sõnul ei osteta seal ühtegi vagunit, mis pole tehtud Gruusias.

Üks kohalik tootja võiks olla BLRT Grupp

Ka Lätis käib elektrirongide ostmiseks üle kolme miljardi krooni suurune hange. Ossinovski sõnul märkis Läti valitsuse liige talle eravestluses, et kui kohalikud ettevõtjad ei osale konkursil ja raha läheb riigist välja, siis neid ronge ei ostetagi ja raha kulutatakse muuks otstarbeks.

Vagunite sisustust valmistava Aestoni üks omanik Lauri Reinhold on kindel, et lõunanaabrid esitavad konkursi võitjale tingimuse, et rongid pannakse kokku Lätis. "Eestis vaadatakse oma ettevõtete peale, et nagunii te midagi ei oska teha," lausub ta.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektori Anu Hallik-Jürgensteini sõnul püüab enamik Euroopa riike maksimaalselt omamaist tööstust ära kasutada. See ergutab maksude laekumist ja tööhõivet. Rongide metallkonstruktsioonide valmistamisega saaks BLRT kenasti hakkama.

Edelaraudtee ei taha olla katsepolügon

Elektriraudtee juhatuse liige Riho Seppar peab täiesti loogiliseks soovi eelistada kohalikke ettevõtjaid, kuid selle välistab riigihankeseadus. "Rongiliikluses on väga kõrged turvalisuse nõuded ning me ei saa riskida sellega, et laseme hankele kogemusteta tootja, kes toob eksemplari, mida tuleb alles katsetama hakata," selgitab ta esitatud tingimuste tagamaid.

Samuti välistaks uue tootja lühike hankeaeg, euroraha peab olema kasutatud aastal 2015. Seppari hinnangul suudaks alustav ettevõte toota 2-3 rongi aastas, sellele eelneb veel esimese rongi katsetamine poole aasta jooksul.

Debatt: Kas pakkuda võimalus ka Eesti töösturitele?Mul ei oleks ka selle vastu midagi, kui osagi rahast jääks Eestisse, kuid ega seda omatahtsi kasutada ei saa. Reeglid on paigas ja Euroopast on rongide ostmiseks raha antud. Ühtepidi on Ossinovskil õigus, et valitsus peaks mõtlema laiemalt riigi majanduse arendamisele.

Kalev Kukk, peaministri majandusnõunik, endine teede- ja sideminister

Teistpidi, kui eesmärk on rongide ostmine, siis mina ei kujuta ette, et Eestist on võimalik leida rongide valmistajat. Mina ei tea Ossinovskist kui rongitootjast midagi. Olen alati meenutanud selliste juttude rääkijatele, et kui 1927. aastal sõitis esimene rong Tallinnast Pärnusse, siis sõitis ta 25 korda rööbastelt välja. Ei saa sellega riskida, et katsetame, kuidas välja tuleb.

Lauri Reinhold, OÜ Aeston juhatuse liige, 50 protsendi omanik

Meie firma ehitab vaguneid seestpoolt - laed, seinad, põrandad. Eestis oleme kõik vanad elektrirongid ümber ehitanud, oleme teinud tööd Leedu Raudteele ja spetsiaalseid luksvaguneid Venemaale.

Eestis on rongide kokkupaneku võimekus olemas, selleks tuleb teha koostööd lääne tarnijaga. Meie esindame Poola rongiehitajat

PESA, kellega koostöös hakkab meie firma Valgevenes Valgevene jaoks ronge kokku panema. Seal on aru saadud, et nii saavad inimesed tööd. Selles ollakse palju edumeelsemad kui Eestis. Kahjuks.

Konkursile pääses kolm pakkujat-Elektriraudtee kuulutas suvel välja kahest eraldi osast koosneva hanke - 18 elektrirongi ning 10 diiselrongi ostmiseks. Lisaks jääb võimalus osta täiendavalt veel kuni kümme diiselrongi.

-Elektrirongid soetatakse Euroopa Komisjoni Ühtekuuluvusfondist saadava rahaga. Projekti kogumaksumus ulatub 1,3 miljardit kroonini, millest umbes 15 protsenti on Eesti riigi omafinantseering.-Diiselrongid soetab Elektriraudtee 20aastase kapitalirendiga ning ka selle projekti maksumus on 1,3 miljardit krooni. Kui nende hind tuleb liiga kõrge, võib hankija ostust loobuda.-Rongid ostetakse kõik ühe tootja käest, et nad oleksid põhikonstruktsioonilt sarnased. Uued elektrirongid peaksid Eestisse saabuma aastail 2012-2013 ning diiselrongid vahemikus 2013-2014.-Augusti lõpul otsustas riigihanke komisjon kvalifitseerida kolm taotlejat - Stadler Bussnang AG, Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A ning Alstom Transport Germany GmbH, kes valmistavad praegu ette pakkumisi.-Kvalifitseerimata jäeti Poola tootja Pojazdy Szynowe PESA Bydgoszcz SA Holding, kuna nad pole tootnud ega tootmas vähemalt kahevagunilist reisirongi, mis vastaks Eesti kliima tingimustele ning mille kerekonstruktsioon vastaks Eestis reisirongide infrastruktuurile lubamise nõuetele. Tootja on komisjoni otsuse vaidlustanud.