Thulema viib saneerimisse 6 mln krooni eest võlausaldajate nõudeid

„Tegemist ei ole väga halva olukorraga. See on võimalik täiesti normaalse äritegevusega kenasti tagasi maksta,“ uskus Prikk, kes ei ole kõikide võlausaldajate seisu küll täpselt kokku löönud, millega Thulema hädas on ja mida peab ajatama, aga see on umbes 6 mln krooni. Tema sõnul maksuametile praegusel hetkel võlgu ei olda, sest muidu ei saaks Thulema osaleda riigihangetel.

Kas saneerimismenetlus oli siis nii hädavajalik, kui võlg kokku on nii väike? Asi on Priki ütlusel hästi lihtne. „Kui mina kui tegevjuht ei saa õigel ajal asju makstud, siis seadus näeb ette, et ma pean midagi selleks ette võtma. Kui ettevõttel on tekkinud maksejõuetus, siis ta peab esitama seaduse kohaselt kas pankroti- või saneerimisavalduse,“ põhjendas Thulema tegevjuht.

Prikk julges arvata, et need, kes teevad saneerimist viimases hädas, et absoluutselt muud varianti enam ei ole, need saneerimised ei õnnestu. „Need saneerimised, kus tekib küsimus, kas seda oli üldse vaja, peaks loogiliselt minema,“ märkis Prikk, olles ka oma ettevõtte suhtes optimistlik.

„Tänase seisuga läheb täiesti töiselt ja normaalselt, kui selle protsessi kohta saab normaalne öelda. Esmapilgul pole häda midagi,“ kommenteeris Thulema tegevjuht Tarmo Prikk saneeritava ettevõtte seisu, mille kohta tuli 3. augustil kohtumäärus saneerimise algatamise kohta ja saneerimiskava esitamiseks kohtule anti aega 5. oktoobrini.

„Suurimad võlausaldajad on nendest plaanidest, kes vähem, kes rohkem, teadlikud. Sampo Pank, kes on meie suurim võlausaldaja, on teadlik täpselt juba meie finantskavadest. Koostöö käib viisakalt,“ kirjeldas Prikk seisu.

„Ümberstruktureerimine ettevõttes toimus juba aprillis. Kõike ei ole võimalik teha hoobilt ja väga kiiresti. Praegusel juhul sisuliselt kinnitame kava ja nägemuse, mille kallal me juba tegelikult ammu töös oleme,“ rääkis Prikk saneerimiskava realiseerumisest, uskudes, et seda ei ole kindlasti vaja kauemaks kui kaheks aastaks.

Väga palju sõltub Priki sõnul sellest, kui palju suudab Thulema turult uut tööd haarata. „Täna on tehas suhteliselt koormatud, isegi vahepeal päris ülekoormatud. Aga vahepeal kukkus sisustusturg täiesti kokku,“ möönis ta.

Kui eelmistel aastatel läks rõhuv enamus toodangust siseturule, siis kolmandas kvartalis läks Priki sõnul pool ekspordiks ja pool siseturule. „Peamiselt on Soome, kus on suhteliselt hea seis,“ rõõmustas Prikk. „Sest nad hindavad kvaliteetset mööblit, mida me suudame neile pakkuda. Hinnakonkurentsis suudame natuke paremad olla.“

Prikk märkis ära, et natuke on ettevõttele toeks, et üks aktsionär on Soome ettevõte, Puustelli Grupp. „On kliente, kes enne teatud objektide otsustamist on usaldusväärsuse kohta esitanud küsimusi ka otse Puustellile,“ kõneles ta.

„Tänasel päeval võin kindlalt öelda, et enamusaktsionär OÜ Vaheseinad vahetub,“ rääkis Prikk. „Puustelli omanikeringist kindlasti ei lahku, ta toetab kenasti meie ettevõtet. Mis saab täpselt Vaheseinatehase asjadest, see selgub septembrikuu jooksul,“ lisas ta. Kuna Puustellil on eelisostuõigus, ei saa kindlasti seda Priki sõnul välistada, et soomlased lõplikult eestlasi üle ei võta.

Mida ootate uuelt omanikult, isegi kui päris uus ei tule? „Peamine asi, mis on alati ja eriti tänases majandussituatsioonis, on tugev müügitöö. Kui saab anda sisulist tuge müügivaldkonnas, siis mida paremat oskad tahta,“ vastas Prikk.

2008. a käive võrreldes aasta taguse ajaga väga ei muutunud, jäädes 96,2 mln krooni juurde. Kahjumit saadi 5,1 mln krooni, kui 2007. aastal saadi 3,9 mln krooni kasumit. Mullu lõpus oli ettevõttel kohustusi 42 mln krooni eest ja omakapitali suurus pea 10 mln krooni.

Thulema omanikud:

71% Vaheseinatehas OÜ (46% Endrus Arge läbi Arketite OÜ ja 46% Henri Rüüsak läbi Hestmar Partnerid OÜ)

29% Puustelli Group Oy

allikas: Äripäeva Infopank