Tere vahetab märtsist osa toorpiima pulbri ja või vastu

Toorpiima kokkuostu hinnad on langenud juba pikka aega ja kokkuostuhindu on langetanud kõik Eesti piimatööstused. Samas on Tere seni ainus, kes pakub kokkuostust loobumise asemel toorpiima töötlemist nn mahuproduktideks.

Tere juht Ülo Kivine rääkis Äripäevale, et enamus ettevõtteid muudab toorpiima kokkuostuhinda ükskord kuus ja 1. märtsist muutub see taas. Veebruaris langetas Tere kokkuostu hinda 8 protsenti.

"Saan kinnitada seda, et Tere AS ei maksa tarnitud piima eest ei pulbri ega võiga. Ostetud piima eest on maksevahendiks ikka eesti kroon," vastas Kivine täpsustavatele küsimustele. "Teenust on pulbritehased teinud pidevalt ja see toimub ka täna nii. Teenuse võimalust kasutavad täna Tere ASi Paide ja Põlva tehastes nii tööstused kui tootjad."

"Mis puutub 40 protsenti, siis minu käest on piimandusringkondades väga palju küsitud, et miks Terel on vaja 40 protsenti ülejäävat piima, mis on täna mitte ainult Tere probleem, vaid ülejäävat piima on nii Lätis, Leedus kui ka Euroopas," selgitas Kivine.

"Vastus on see, et mis saab siis, kui me see 40 protsenti ehk 200 tonni piima üles ütleme, et tegelikult on see selge katastroof põllumajanduses ja selgelt saab üks osa süüd selles olema meil. Nii et lepingute ülesütlemist püüame teha viimases võimaluses, täna see ei ole teema," põhjendas ta.

Piimatootjad murelikud

Tere kliendi Tulundusühistu Rakvere Piimaühistu tegevjuht Toivo Raudver ja ühistu juhatuse esinaine Sirje Kornel ei tahtnud eesseisvaid muudatusi kommenteerida. "Ma ei vasta praegusel hetkel," ütles Korner küsimuse peale, kas vastab tõele, et piimakilo kokkuostuhind langeb 3.60-lt 3.30 peale ja 40 protsendi ulatuses saab piimatootja alates märtsist tööstuse toodangut.

Kornel avaldas lootust, et lepingutingimuste osas annab veel läbi rääkida ja kutsus Eesti rahvast mullijookide ja võõramaiste jogurtite asemel rohkem kohalikku piima tarbima.

Eestimaa Piimatootjate Ühistu TÜH juht Märt Riisenberg tunnistas Äripäevale, et ta on Tere uue hinnapoliitikaga kursis. Et Tere tööstusele mittevajaliku toorme kombinaati viib ja ümber töötleb, tuleb piimatootjal selle eest peale maksta.

Sellise toodangu omanikuks jääb piimatootja ning müümata kaup ei koorma Tere bilanssi, kuid piimatööstus on lubanud korraldada ladustamise ja aidata omalt poolt kaasa seisva kauba müügile. Lattu kogunevat võiks ja peaks aga aktiivselt müüma ka piimatootja ise, sest teatud aja ületades tuleb tal pulbri ning või hoidmise eest Terele täiendavalt maksta.

"Praegusel juhul on iseseisva müügi väljavaated väga nigelad," tõdes Riisenberg samas. Võrreldes piima hinnaga on pulbri hind veelgi odavam - 2,5 krooni kilost. Piimakilo hind langeb sisuliselt 3 krooni tasemele, selgitas Riisenberg.

"Ega see meile rõõmu ei tee," rääkis Riisenberg piimatootjate suhtumisest, lisades, et tootjad on aga sundseisus, kus peavad Tere pakkumise kasvõi ajutiselt vastu võtma.

Ekspordis paranemise märke pole

Epiima juht Jaanus Murakas kommenteeris: "Siin on küsimus selles, et osad (tööstused - toim) ei suuda eksportida." Ta lisas, et Epiim maksab toorpiima eest eranditult rahas, kuid pole vastu, kui tootjad vastutasuks mõnd nende toodet võtavad. Seda võimalust kasutatakse aga ülivähe.

Muraka sõnul pole alust aastavahetuse paiku meedias avaldatud kartusel, et Balti riikide senised ekspordipartnerid hüppavad alt ära. Pigem on probleem ülimadalates maailmaturu hindades, selgitas Murakas.

Täna õhtul selgub aga, kui palju tõstab Euroopa Liit piimatoodete eksporditoetusi, rääkis Murakas. Jaanuari lõpus kehtestatud toetusmäärad olid 450 eurot tonni või ja 190 eurot tonni juustu kohta. Liit toetab aga ka lõssi- ja piimapulbri vedu kolmandatesse riikidesse. Lisaks saab alates veebruarist toota võid ja lõssipulbrit sekkumiskokkuostu, mis käivitub märtsis.

"Ega turuseis pole muutunud, selles suhtes paranemise märke hetkel veel ei ole," sõnas Kivine, kes loodab samuti leevendust Euroopa Liidu abimeetmetest.

Murakas märkis, et Eesti piimatootja on kogu ahela nõrgim lüli, sest tööstuse saab suhteliselt lühikese ajaga püsti panna, kuid piimatootmist mitte.

Kivise sõnul on tootjad viimase viie aasta jooksul investeerinud kolossaalseid summasid ja mida rohkem keegi investeerinud on, seda lühemat aega saab ta endale lubada alla omahinna tootmist. Kui eelmisel aastal said Eesti piimatootjad kusagil 2,6-2,8 mld krooni, jäid investeeringud vähemalt samasse suurusjärku.

Äripäeva andmetel on Eesti piimakilo omahind 4,50 krooni kandis.