Saastekvoot tõmbas elektrienergia tootmise kokku

Juulis kahanes elektrienergia tootmine aastataguse ajaga võrreldes 25%, avaldas Statistikaamet täna. Märtsist juunini jäi elektri eksport impordile alla. Tugevat 29% langust näitab ka põlevkivitootmine. Eesti Energiat toormega varustav Eesti Põlevkivi kavandab töötajate sundpuhkusi.

Eesti Energia andis statistikale napi kommentaari, tõdedes vaid, et toomine näitab tõepoolest impordi suurenemise ja ekspordi vähenemise tõttu kopsakat miinust. Eesti Põlevkivi tööpäeva lõpuks kommentaari ei andnud.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ütles, et selle aasta juulis oli CO2 kvootide hind palju kõrgem kui aasta tagasi ja see avaldab Eesti Energia ekspordile ja impordile mõju. Ekspordi ja impordi igakuiseid numbreid ei soostunud firma avaldama.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember sõnas: „Ma ei tea energeetika asju, kuid võin pakkuda, et kuna vihma sajab palju, on hüdroenergia odav. Seda sisse ostes hoiab (CO2 - toim) kvooti kokku.“

Fortum Elekter AS juht Märt Jemmer oletas: „Ju siis on imporditud kuskilt. Täpse vastuse saaks muidugi Eesti Energiast. Importida saavad nemad, Baltic Energy Partners ja Latvenergo Kaubandus. Ma ei usu, et elektrienergiat imporditi Soomest, sest Nord Pooli hind on kõrgem, pigem on ostetud Läti poolelt või väiketootjailt.“

See on kõva impordi kasv,“ kommenteeris Jemmer Jõujaamade ja kaugkütte ühingu edastatud numbreid, mille kohaselt kerkis elektrienergia import tänavu juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 39,3 korda 157 gigavatt-tunnini, elektrienergia eksport vähenes aga samal ajal 36,1 protsenti 188 gigavatt-tunnini.

Konkurentsiameti juht Märt Ots seletas elektrienergia tootmise vähenemist ekspordi ja kvoodikaubandusega. „Tootmine on langenud, kuna on vähenenud elektrienergia eksport. Narva Elektrijaamad enam ei tooda,“ ütles Ots. „Kui 2005, 2006 ja 2007 oli CO2 kvooti piisavalt ning jäi ülegi, on praegu kvooti vaid sisetarbimise jaoks.“

Ots märkis, et eksporditava elektrienergia tootmiseks ei tasunud Eestil ilmselt CO2 kvooti osta. Jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse liige Tiit Rahkema rääkis, et elektritootmist võivad mõjutada soojakadude vähenemine, ning hinnatõusust tulenev tarbimise vähenemine. Kui mõni suurem ettevõte, kasvõi Nitrofert või tselluloositehas, tootmist vähendab või selle seisma paneb, on see elektri statistikas kohe näha, ütles Rahkema.

Möödunud aasta detsembri lõpuks oli Estlink kaabli kaudu Balti riikidest Põhjamaadesse eksporditud ligikaudu 2 016 GWh ja vastupidises suunas umbes 19 GWh elektrienergiat. Esimese Estlinki-aastaga müüs Eesti Energia Soome 1 558 GWh elektrienergiat, eksport kasvas tohutult.

Eesti Energia tootis tänavu esimeses kvartalis 1 722 GWh elektrienergiat, mida oli aasta varasemaga võrreldes 550 GWh ehk 24,2% vähem. Eelkõige tulenes toodangu vähenemine Narva Elektrijaamadest, avaldas firma oma vahearuandes. Kohtla-Järve elektrijaamas vähenes tootmine 0,3 GWh ning Iru elektrijaamas 10 GWh. Kodumaine elektrienergia müük ulatus esimeses kvartalis 1 618 GWh-ni, mis on 45 GWh (+2,9%) rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.