Estivo vanemkonsultant Eimar Jõgisu sõnul
on spetsiaalse kiirkäivitusega reservjaama hind nii umbmäärane, et võimalikult
soodast tehingut saada.
Jõgisu sõnul seisab ehitatav elektrijaam seni reservis, kuni midagi juhtub, näiteks mõni muu jaam ei tööta korralikult ja tootmine ei vasta tarbimisele ja sagedus langeb. Põhivõrgu arvutuste kohaselt on seda umbes 200 tundi aastas.
Põhivõrk tellis Estivolt uuringu, et selgitada välja sobiv jaama tüüp, koht ja tarnija. „Meie juurde tulles oli neil eeltöö juba tehtud. Üks tingimus, mille pärast gaasiturbiin valiti oli, see et see peab 10 minutiga käivituma. Soojuselektrijaama käivitumine 12 tunnine protsess,“ selgitas ta.
Koha valikul kaaluti mitmeid võimalusi. „Alternatiivid oli Balti soojusjaam ja kaheksa suurt alajaama. Irus oli üks suur pluss kõrgsurve gaasi olemasolu. Ka on see tööstuspiirkond, kuhu jaam sobib ja sinna on vedelkütust lihtne transportida,“ põhjendas ta valikut.
Jaam võiks minna maksma 700 miljonit kuni miljard krooni. „Ei saa väga kitsaid piire panna, sest tahame, et tootjad pakuksid ikka võimalikult soodsat tehingut. Kuid kuna tegu on mitmeaastase projektiga, siis metallihinnad kasvad ja ei saa ka seda poolt piirata,“ selgitas ta.
Seotud lood
Elektrisüsteemi katkematu töö- ja
varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti tulevikus spetsiaalset kiirkäivitusega
reservjaama. Eesti esimese spetsiaalselt avariiolukordades kasutamiseks mõeldud
reservjaama rajamiseks on Põhivõrgu tellimusel valminud põhjalik eeluuring,
teatas firma. Jaama maksumus võib küündida miljardi kroonini.
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.