Eesti majanduskasvu ja tööhõive kavas on
kirjas, et võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti olukord
varustuskindluse ja konkurentsivõime osas hea, kuid meetmed ei ole tasakaalus.
Võrreldes EL keskmisega on Eesti vähem panustanud energeetika
keskkonnasäästlikkusele.
Kava punkt seitse kirjeldab konkurentsivõimelise ja keskkonnasõbraliku energeetika arendamist, lähtudes kolmest mõõtmest: energia varustuskindlustus, energeetika keskkonnamõju ning energia hind.
Kavas on kokku 8 meedet, nende hulgas Eesti-Soome merekaabli Estlink II ettevalmistustööde läbiviimine, Eesti-Soome vahelise gaasitoru keskkonnamõjude hindamine, Leedu Ignalina tuumajaama projektis osalemise otsuse ettevalmistamine ja otsuse tegemine, Soome tuumajaama projektis osalemise otsuse ettevalmistamine ning otsuse tegemine ja eelmistest mitte vähem oluline: uuringute läbiviimine Eestisse tuumajaama rajamise võimalikkuse ja põhjendatuse kohta (2009 - 2012), jne.
Energiatõhususe paranemise piiravaks teguriks Eestis on näiteks energiasäästu aspekti mitte arvestamine riigihangete ja väljastatavate toetuste puhul. Probleemiks tuuakse ka energiasäästualaste asjatundjate vähesuse ning tarbijate vähene teadlikkus energiasäästu võimalustest.
Majanduse konkurentsivõime seisukohalt väga olulise tähtsusega see, et energeetika keskkonnasõbralikkuse suurendamine mõjutab otseselt energia hinda. Ühelt poolt peab energia hind soodustama energiaefektiivsust. Teiselt poolt pärsib liiga kõrge energia hind majanduse konkurentsivõimet, seisab strateegias.
Kiire hinnatõus võib energiamahukates majandussektorites tuua kaasa märkimisväärse konkurentsivõime languse ning omada otseselt mõju tööhõivele. Samuti avaldab see otsest mõju inflatsioonile ning tootmissisendite kallinemine mõjutab oluliselt ka teisi sektoreid.
Hetkel on Eestis energia hind teiste Euroopa riikide hindadega võrreldes madal. Elektri hind on alla Euroopa Liidu keskmise ning gaasi hind tööstustarbijatele Euroopa madalaim.
Riigikantselei teatel on valitsus põhimõtteliselt kiitnud heaks majanduskasvu ja tööhõive kava aastateks 2008- 2011, oktoobris loodetakse kava ka vastu võtta.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.