TTÜ elektroenergeetika tudeng Heiti
Kender ütles, et kindlasti tuleb tuumajaam Eestisse ehitada, kuna see tagaks
energeetilise sõltumatuse ning võimaldaks kiiresti lõpetada põlevkivist
elektri tootmise.
"Tuumajaam ei ole eesmärk omaette vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. Eestisse tuleb kindlasti tuumajaam ehitada ning arvestusega, et tema võimsus kataks ära järgmise 20 aasta baasvõimsuse. See tagaks energeetilise sõltumatuse, võimaldaks kiiresti lõpetada põlevkivist elektri tootmise (CO2 kvoodid!) ning sunniks juurutama alternatiive pooltipu- ja tipuvõimsuse katmiseks," vastas Kender tänasele aripaev.ee päevaküsimusele „Kas Eestisse tuleks tuumajaam ehitada?”.
"Eesti eesmärk - ja ainuke võimalus rahvusvahelisel energiaturul kaasa rääkida - on investeerida maksimaalselt vahendeid teadusesse, uuringutesse ja ärilistesse rakendustesse energiasalvestuses ning siis neid maailmale pakkuda," ütles ta.
"Tuleviku energiaturu põhiküsimus on juhusliku iseloomuga (tuule ja päikese hulka on raske ennustada) rohelise energia salvestamine, et kasutada seda hiljem vastavalt vajadusele. Vastates president Lennart Meri küsimusele: Eesti Nokia on energiasalvestid," lisas Kender.
Seotud lood
Tööturuameti peadirektori kt Tiina Ormisson
ütles, et Eestile on oluline säilitada energeetiline sõltumatus ning
seetõttu võiks kaaluda tuumajaama ehitamist.
Tallinna Lauluväljaku juht Riho Rõõmus
kommenteeris tuumajaama ehitamise plaane, et iga uue tehnoloogiaga kasvab risk,
kuid teaduse areng maandab riske.
IT-visionäär Linnar Viik ütles
aripaev.ee-le, et kui ehitada tuumajaam praeguse arusaama ja kontseptsiooni
järgi, siis läheme ajas 50 aastat tagasi.
Põhjamaade kontekstis võivad kliimariskid tunduda jätkuvalt ehk kauged, kuid ometi ei jää neist puutumata ka siinsed ärid, mõjutades peale põllumajanduse näiteks kaubandust, kinnisvara, pangandust, kindlustust. Nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaeksperdi Imre Bányászi sõnul tuleb ettevõtluse seisukohast lisaks asukohale läbi kaaluda tarneahelaga seotud ohukohad.